/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2024/10/09/16407383t1hadc8.jpg)
Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern taotles sel nädalal Harju maakohtus ekspoliitik Kersti Krachtile ja ärimees Hillar Tederile reaalset vanglakaristust, kaitsjad aga leidsid, et kõik süüdistatavad tuleb õigeks mõista, kohus langetab otsuse kevadel.
Prokurör taotles Krachtile ja Tederile reaalset vanglakaristust (2)
Prokurör taotles Krachti ja Tederi karistamist reaalse vangistusega, kalaärimees Toomas Tamme karistamist osaliselt reaalse vangistusega ja tema abiks peetava Jüri Põllu karistamist tingimisi vangistusega.
Pern märkis, et karistus peab süüditunnistamise korral olema piisav, et anda nii süüdistatavatele kui ka avalikkusele selge sõnum, et ametnike tegevus ei tohi lähtuda kellegi isiklikust huvist, vaid avalikest huvidest ja korruptsioonile järgneb ühemõtteline hukkamõist.
Prokurör taotles Kersti Krachti karistamist seitsme aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega ning temalt süüdistuse kohaselt Toomas Tammelt altkäemaksuna saadud 183 000 euro konfiskeerimist. Karistustaotlust põhjendas prokurör kohtuistungil sellega, et Kracht on süüdistuse järgi pannud lühikese aja jooksul rahandusministri nõunikuna toime hulgaliselt erinevaid korruptsioonikuritegusid ehk süüdistuse kohaselt kasutanud kogu oma ametiaega ja ametikohta läbi korruptsioonikuritegude isikliku kasu saamiseks.
Samuti pidas prokurör karistuse taotlemisel oluliseks, et Kracht teadis, millist tegevust peetakse karistatavaks, ent püüdis sellele vaatamata oma tegevust süüdistuse kohaselt konspireerida, mitte etteheidetud tegusid ära hoida.
Kaitsja Oliver Nääs seevastu leiab, et Kracht tuleks õigeks mõista. «Kracht ei ole sõlminud altkäemaksu kokkuleppeid Toomas Tamme või Hillar Tederiga ega toime pannud toimingupiirangu rikkumist. Süüdistus rajaneb tõenditele, millest selliseid järeldusi välja lugeda pole võimalik,» märkis Nääs.
Nääsi sõnul oli Krachti tegutsemise aluseks koalitsioonileping, koalitsiooninõukogu otsused ja ametialased korraldused. «Seda oleme me kohtule ka tõendanud,» kinnitas Nääs.
«Altkäemaksuga seonduvalt jääb süüdistusaktis kirjeldatud käitumine üldse väljapoole Kersti Krachti otsustus- ja õiguspädevust, mistõttu ei vasta etteheide altkäemaksu võtmise koosseisule,» tõdes Nääs.
Hillar Tederile taotles prokurör viie aasta ja kuue kuu pikkust vangistust. Prokuröri sõnul on Tederit ka varem süüdistatud korruptsioonikuriteo toimepanemises. Prokuröri hinnangul ei ole see kogemus mõjutanud teda kuritegudest hoiduma, vaid vastupidi innustanud teda süüdistuse kohaselt oma tegevust hoolikamalt varjama. «Seega käitus Hillar Teder kuritegude toimepanemisel kohtus kõlanud karistustaotluse kohaselt sihipäraselt ning õiguskorra suhtes lugupidamatult,» märkis Pern.
Tederi kaitsja Margus Kurm leiab, et tema kaitsealune tuleks kogu süüdistuse ulatuses õigeks mõista.
Toomas Tammele taotles prokurör viie aasta ja kuue kuu pikkust vangistust, millest tal tuleks reaalselt kanda kuus kuud, ülejäänud viis aastat vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta viie aasta pikkusel katseajal uut kuritegu toime ei pane. Prokurör selgitas istungil, et süüdistuse järgi on Toomas Tamm lootnud konspiratsioonimeetmete järgimisega kriminaalvastutusest hoiduda, rikkudes aga seeläbi vaba konkurentsi vähemalt kalapüügisektoris. Ent kuna Tamme teo initsieeris kohtuistungil uuritud tõendite kohaselt Kersti Kracht ning Toomas Tamme ei ole varem karistatud ja arvestada tuli ka tema kõrget iga ja tervislikku seisundit, siis on prokuröri hinnangul põhjendatud tema karistamine osaliselt reaalse vangistusega.
Jüri Põllule taotles prokurör karistuseks nelja aasta pikkust tingimisi vangistust. Põldu pole varem kriminaalkorras karistatud, teda pole kuritegude toimepanemises süüdistatud ning talle heidetakse ette ühele altkäemaksuga seotud kuriteole kaasaaitamist.
Harju maakohus langetab otsuse 31. märtsil.
2021. aastal käsitleti niinimetatud Porto Franco süüasja ühes suures menetluses, kuid riigiprokuratuur otsustas eraldada need kaheks. Ka süüdistuse esitas prokuratuur kahes osas ehk 2022. aasta 1. aprillil esitas riigiprokuratuur korruptsioonikuriteo süüdistuse Hillar Tederile, Kersti Krachtile, Toomas Tammele ja Jüri Põllule ning sama aasta 20. mail Hillar Tederile, Mihhail Korbile ning Keskerakonnale süüdistuse mõjuvõimuga kauplemises.
Süüdistuse kohaselt kasutas MTÜ Eesti Keskerakond toonane peasekretär Mihhal Korb isikliku ja erakonna mõjuvõimu Tallinna linnapea üle Hillar Tederi ja OÜ Porto Franco huvides, et äriühing saaks Tallinna linnapealt ja temale allunud ametnikelt servituuditasu määramisel ebavõrdse ja põhjendamatu eelise. Vastutasuna pakutud teene eest lubas Teder kohtueelses menetluses kogutud teabe kohaselt Keskerakonda toetada kuni miljoni euro suuruse annetusega.
Prokuratuuri hinnangul ei järginud Tallinna linnavalitsus OÜ-le Porto Franco servituuditasu määramisel tavapärast praktikat ja hinna kujundamise põhimõtteid. Eelneva tulemusena vähendati OÜ-lt Porto Franco nõutud servituuditasu 776 580 eurolt 301 000 eurole ning Teder annetas samal ajal erakonnale 120 000 eurot.
Praeguseks on Korbi, Keskerakonna ja Tederi süüasi jõudnud riigikohtusse, kus see tuleb arutusele 8. jaanuaril.
Tallinna ringkonnakohus tühistas 18. märtsil Harju maakohtu mullu oktoobris langetatud õigeksmõistva otsuse ja tegi uue otsuse, millega tunnistas Hillar Tederi, Keskerakonna endise peasekretäri Mihhail Korbi ja Keskerakonna süüdi.
Kohus mõistis Tederile tingimisi ühe aasta ja viie kuu pikkuse vangistuse kaheaastase katseajaga ning Korbile tingimisi ühe aasta ja kahe kuu pikkuse vangistuse kaheaastase katseajaga. Kohus mõistis Keskerakonnale rahalise karistuse 750 000 eurot, mida suurendas erakonnale 2019. aastal mõistetud karistuse ärakandmata osas ehk 250 000 euro võrra ehk liitkaristuseks moodustus rahaline karistus 1 miljon eurot.
Ringkonnakohus leidis, et süüasjas on tõendatud mõjuvõimuga kauplemise kokkulepe 9. veebruaril 2020. Seejuures oli mõjuvõimuga kauplemise kokkulepe piisavalt konkretiseeritud ehk tegu, mida oodati, oli kindlaks määratud ning tegemist ei olnud mingi abstraktse kokkuleppega.
Tederi pakutud annetus Keskerakonnale oli kohtu hinnangul vastuteene Korbilt Tederile lubatud linnapea mõjutamise eest ehk pooled olid vähemalt üldjoontes kokku leppinud, kuidas ja millise eesmärgi nimel tuleb kellelgi tegutsema hakata.
Ringkonnakohtu hinnangul leidis tõendamist, et Teder pakkus Keskerakonna oma juhtivtöötaja Korbi kaudu erakonnale vara selle eest, et Korb ning Keskerakond kasutaks mõjuvõimu linnapea üle selleks, et Porto Franco saaks Tallinna linnavalitsuselt servituudi taotlemisel avaliku huvi seisukohast põhjendamatu ja ebavõrdse eelise.