100 Nägu ⟩ Aasta 2024: külgsuunaline liikumine

Jaanuaris ründas Ukraina droonidega Ust-Luga maagaasi terminali. Foto: Handout

Sõda Ukrainas kestab juba kolmandat aastat ja häid uudiseid eriti ei paista. Pommid ja droonid plahvatavad iga päev ja inimesed surevad – nii kodudes kui rindel. Kõik see on muutunud osaks meie elust, uudisvoost, riigi- ja äririskist. Jutud kolmandast maailmasõjast või NATO riikide ründamisest ei ole enam fantaasia, vaid reaalne oht. Euroopa on justkui tardunud sõjahirmus, tehes näo, nagu võiks see kõik lihtsalt mööduda ja endine olukord naaseb, kirjutab väljaande «2024: 100 nägu Eestist ja maailmast» toimetaja Aivar Reinap.

Venemaa lähiriigid tajuvad suuremat ohtu ja investeerivad suure hooga kaitsesse, kaugemal on tähtsamad teemad pigem kliima ja majanduse kehv seis. Ohu olukordades investeeritakse tulevikku vähem ja säästetakse rohkem, sest tuleb ju valmistuda halvimaks.

Veel mõni aeg tagasi sundisid kliimamuutused ja looduskatastroofid pöörama suuremat tähelepanu loodushoiule ja rohemajandusele, kuid sõjad ja muutunud poliitilised eelistused on tõstnud esiplaanile pigem lihtsamad teemad nagu igapäevane eluolu. Kui pidev elu kallinemine ehk inflatsioon hävitab sääste ja langetab elatustaset, siis toob see kaasa rahulolematuse ja poliitilised muutused.

Donald Trumpi võit USA presidendivalimistel üllatas väheseid, sest temalt loodetakse mingitki lahendust üha paisuvatele probleemidele. Kui keegi pakub lihtsaid ja konkreetseid lahendusi, siis tundub see uduses maailmas juba selge väärtus.

Kas need lihtsad lahendused töötavad ka pikaajaliselt, selgub kunagi hiljem.

Eelmisest aastast uue tegijana meie kõrvale tekkinud AI ehk tehisintellekt on vaikselt meie igapäevaellu hiilinud ja paistab juba mitmelt poolt välja. USA börsil teevad ilma AIga seotud aktsiad, kuid paljudeni on reaalne kasu jõudmas läbi ChatGPT või muude sarnaste lahenduste. Mõeldes, kui kiirelt on tehisintellekt arenenud, siis võib peagi oodata murrangut väga paljudes eluvaldkondades. See annab lootust.

Eesti elu kirjeldab hästi Tallinna börsil toimuv, mis hoolimata ka headest uudistest eriti tõusu märke ei näita, ning analüütikud iseloomustavad seal toimuvat külgsuunalise liikumisena – liikumine justkui toimub, aga edasiminekut ei ole. Välisraha on välja tõmbunud ning usk Eesti imesse kadunud.

Kuna majanduskasv ei paisuta riigikassat enam endise hooga, on riigieelarve üha süvenev miinus ja riigi suutmatus kulusid kontrolli alla saada viinud lõputu maksufestivalini. Niigi rahutus maailmas inimesi igapäevaselt maksutõusudega traumeerides väheneb optimism ja usk tulevikku.

Teisalt, kui vaadata, kui hästi me oleme kogu selle jama keskel hakkama saanud, siis võib ainult ette kujutada, millise hoo me saame sisse taganttuule korral. Mõeldes meie e-Eesti kuvandile ja sisule, on meil olemas kõik eeldused kiiresti muutuvas maailmas jalgadele maanduda ning kiirelt edasi liikuda. Kui see sõda ainult lõppeks.