GALERII ⟩ Kaitseväe akadeemia mälestas 100 aastat tagasi riigipöördekatse käigus langenud kadette

Kaitseväe akadeemia pidas täna, 29. novembri varahommikul Tallinnas endiste Tondi kasarmute ees mälestusrivistuse 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus langenud kadettide auks.

«Täna, 2024. aastal me tajume paremini kui kunagi varem, mida tundsid need õppurid sada aastat tagasi,» ütles kaitseväe akadeemia õppurkorpuse ülem kapten Märt Reedi varahommikusel mälestusrivistusel.

«Sõda Ukrainas on muutnud meie julgeolekukeskkonda märkimisväärselt, kuid meie pinnal on järjest rohkem ja rohkem liitlaste üksuseid, kellega koos harjutame ja koostööd teeme, et tagada meie regioonis julgeolekut. Siiski oleme me täna siin ja mälestame langenud kamraade, sest ajalugu ei tohi unustada. Seda peab mäletama, sest see õpetab, et iseseisvust ja vabadust ei saa võtta iseenesest mõistetavana,» märkis ta.

Kadetid alustasid rivistust samal kellaajal, mil 1. detsembril 100. aastat tagasi rünnati riigipöördekatse käigus Tondi sõjakooli. Kaitseväe akadeemia kadett nooremleitnant Raiko Pappel viis mälestustseremoonial läbi kadettide hommikuse loenduse, mille käigus nimetas ka neli langenud kadetti, kes on sümboolselt igavesti akadeemia nimekirjas.

Pärast hommikust loendust võtsid sõna akadeemia ülem brigaadikindral Viktor Kalnitski ning õppurkorpuse ülem kapten Märt Reedi.

Mälestustseremoonia järel külastasid kadetid Tondi sõjakooli muuseumit, kus neid võttis vastu aastatel 1993-1997 riigikaitse akadeemia kaitsekolledži ülema kohusetäitja ülesandeid täitnud erukolonelleitnant Jaak Haud. Lisaks muuseumi külastusele viis kaitseväe akadeemia lektor Einar Vära kadettidele läbi ka ajalooteemalise tuuri Tallinna linnas, mille raames külastati kohti, kus toimusid 1924. aasta 1. detsembril lahingutegevused.

Samaaegselt Tallinnas peetava mälestusrivistusega süüdati kaitseväe akadeemia peamaja fuajees asuva langenud kadettide mälestustahvli juures küünlad ning väljas oli ka auvahtkond. Samuti asetasid pärjatoimkonnad langenud kadettide haudadele mälestuspärjad Tallinna Rahumäe kalmistule, Jõgeva Laiusevälja kalmistule, Vastseliina kalmistule ja Tartu Garnisoni kalmistule Raadil.

Tondi sõjakool oli esimene sõjaline objekt, mida kommunistid 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus ründasid. Kommunistide eesmärk oli hõivata pealinna olulisemad asutused ning seejärel võtta võim kogu riigis ja kutsuda sisse Nõukogude väed. Vaatamata ootamatule rünnakule mässukatse nurjus, kuid sõjakooli kaitstes langesid kadetid Arnold Allebras, Aleksander Teder, Aleksander Tomberg ja August Udras.

Langenud kadettide mälestustseremoonia on kaitseväe akadeemia õppurkorpuse traditsiooniliste ürituste nimistus üks olulisemaid. Mälestusrivistuse traditsioon sai alguse aasta pärast mässu mahasurumist. 1928. aastal püstitatud ausammas, mille looja oli Amandus Adamson, hävitati 1941. aastal. Monument taastati ning traditsioon taaselustati 2009. aastal.

Kaitseväe akadeemia on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja kaitseliidule. Lisaks pakub kaitseväe akadeemia sõjaväelist täiendkoolitust ja korraldab riigikaitsega seotud teadus-ja arendustegevust.