/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/09/30/16388413t1h32e6.jpg)
Harju maakohus mõistis Artur Seppa süüdi tagastusnõude suurendamiseks maksuhaldurile valeandmete esitamises ja tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamises ning mõistis talle üle kaheaastase vangistuse.
Kohus karistas maksu- ja tolliametile valeandmeid esitanud meest vangistusega
Harju maakohus mõistis Artur Seppa süüdi tagastusnõude suurendamise eesmärgil maksuhaldurile valeandmete esitamises ja tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamises. Kohus karistas meest 2 aasta, 2 kuu ja 23 päevase vangistusega ning määras talle lisakaristusena 2 aasta ja 6 kuu pikkuse ettevõtluskeelu.
Samuti rahuldas kohus maksu- ja tolliameti avalik-õigusliku nõude, mille alusel peab Seppa tasuma maksu- ja tolliametile ligikaudu 190 000 eurot.
Karistuse mõistmisel võttis kohus arvesse, et Seppat on varem kriminaalkorras karistatud nii Eestis kui ka välisriikides, mis näitab, et varasemad karistused pole omanud positiivset mõju süüdistatava õiguskuulekusele.
«Selles kohtuasjas polnud vaidluse kese niivõrd süüküsimusel, kui selles, millise karistuse peaks kohus Seppale mõistma, kui ta tunnistatakse süüdi neis etteheidetavates tegudes. Eriti, et ka süüdistatav ise tunnistas kohtumenetluse käigus enamikus episoodides enda süüd,» ütles majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Sirle Melk.
Tema sõnul on nad rahul, et Harju maakohus rahuldas täiel määral prokuratuuri karistustaotluse ja mõistis Seppale lisaks reaalsele vanglakaristusele lisakaristusena ettevõtluskeelu. «Harju maakohus andis tänase süüdimõistva otsusega mõista, et valeandmete esitamine riigile ja seeläbi alusetult maksumaksjalt raha saamine on vastuvõetamatu.»
Melk lisas: «Loodetavasti aitab see karistus süüdistataval tulevikus ettevõtlusse ausamalt suhtuda. Lisaks kinnitab tänane kohtuotsus ka teistele ettevõtjatele, et maksuandmetega manipuleerimine ei kuulu Eesti ettevõtluskultuuri, kuna taoline maksuandmeid puudutav rehepaplus õõnestab Eesti maksusüsteemi üldist toimimist.»
Majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuuri esitatud süüdistuse järgi asus Seppa aastatel 2017 kuni 2023 kokku 14 äriühingu juhatuse liikmeks ja ta hakkas neid äriühinguid kasutama maksupettuse skeemis. Kohtueelse menetluse käigus selgus, et Seppa hakkas tagantjärele muutma nende äriühingute maksudeklaratsioonide andmeid, esitades uued, valeandmeid sisaldavad deklaratsioonid. Selliselt esitas Seppa ajavahemikul aprillist 2021 kuni märtsini 2024 maksuhaldurile valeandmeid äriühingute 2020.–2022. a tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonide (TSD) lisadel 1 eesmärgiga suurendada tagastusnõuet.
Nii deklareeris süüdistatav nimetatud äriühingute TSD lisadel 1 palgamakseid ja kinni peetud tulumaksu füüsilistele isikutele, kes tegelikkuses neis äriühingutes ei töötanud, neid ei olnud registreeritud töötajate registris ning tegelikkuses neile palka ei makstud ega peetud kinni ka tulumaksu.
Seejärel esitasid füüsilised isikud Seppa juhendamisel valeandmeid enda füüsilise isiku tuludeklaratsioonidel, deklareerides töötamist ja palga saamist Seppa kontrolli all olevatest äriühingutest, mille tulemusel tekkis neil alusetult õigus tulumaksutagastusele.
Fiktiivsed töötajad valis Seppa oma tutvusringkonnast eeldusel, et need inimesed poleks konkreetsete aastate jooksul töötanud või omanud ametlikku sissetulekut. Seppa väitis neile, et tegemist on kerge ja seadusliku rahateenimise võimalusega. Vastavalt Seppa plaanile maksid need inimesed osa (kuni 50 protsenti) tagastatud summast Seppale tema teenuse eest.
Kokku on sellise tegevuse tulemusel suurendatud alusetult tagastusnõuet summas 194 118,43 eurot.
Lisaks kasutas Seppa kolme äriühingu nimel valeandmete esitamiseks teistele inimestele kuulunud ID-kaarte. Süüdistuse järgi kasutas Seppa teise isiku nimele väljaantud tähtsat isiklikku dokumenti eesmärgiga omandada õigusi, mis kvalifitseerub tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamisena.
Harju maakohtu otsus pole jõustunud.