Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Kliimaminister tegi ettepaneku jätta riigimetsas raiemaht samaks (6)

Copy
Kliimaminister esitas ettepaneku jätta Riigimetsa Majandamise Keskusele määratav järgmise aasta optimaalne uuendusraie pindala samaks 2024. aastaga.
Kliimaminister esitas ettepaneku jätta Riigimetsa Majandamise Keskusele määratav järgmise aasta optimaalne uuendusraie pindala samaks 2024. aastaga. Foto: Foto: Arvo Meeks

Kliimaminister Yoko Alender (RE) esitas ettepaneku jätta Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) määratav järgmise aasta optimaalne uuendusraie pindala samaks 2024. aastaga.

Kliimaminister Yoko Alender rääkis, et iga-aastased raiemahtude muutused tekitavad ettevõtluskeskkonnas ebakindlust ning ei võimalda ka RMK-l rakendada pikaajalisi plaane kestlikuks metsamajandamiseks, elurikkuse suurendamiseks ja teiste riigi ja ühiskonna poolt oodatavate eesmärkide täitmiseks.

«Samuti peab pikaajaliselt ettemääratud raiemaht tagama, et metsad oleks kasvuhoonegaaside sidujad ja suureneks metsadesse seotud süsinikuvaru. Ettenähtavus ja stabiilsus on mõlema – nii olulise tööstusharu arengu, kui meie kõigi jaoks olulise metsa hea hoidmise alus,» ütles Alender.

Kliimaministeerium määras ka mullu oma haldusalas uuendusraiete optimaalseks pindalaks RMK-le 9180 hektarit.

Selline raiemaht võimaldab RMK-l täita omaniku poolt seatud ootusi ehk finantseerida RMK looduskaitselisi töid ja arendada avalikkusele suunatud riigimetsade kasutamisvõimalusi, aga ka riigi ainsa tulundusasutusena maksta riigile dividende.

Möödunud aastal kandis RMK riigikassasse 88,7 miljonit eurot, millest 75 miljonit olid dividendid ja 13,7 miljonit dividendidelt arvestatud tulumaks. Käesoleval aastal on RMK dividendiootus 119,6 miljonit eurot, millele lisandub tulumaks.

«Raiemaht Eesti riigimetsades peab olema pikaajaliselt ette teada, et ühest küljest tagada ettevõtetele stabiilsus, mis koos kasutatava puiduressursi mahu ettenähtavusega annab kindluse investeerida kõrgemasse väärindamisse. Hetkel on RMKs käimas puidu keemilise ja mikrobioloogilise väärindamise projektidele puiduressursi tagamise protsess. Meie metsadest pärit puit peab siin kohapeal saama vajalikeks toodeteks, mitte minema töötlemata välismaale,» lausus Alender.

Riigi ootustes on lisaks veel välja toodud vajadus rakendada elurikkust kaitsvaid ja taastavaid metsamajandamispraktikaid, katsetada ja laiendada püsimetsanduse võtteid, arvestada kõrgendatud avaliku huviga metsaaladel kohalike kogukondade vajadustega ning tagada metsade ja maastike vastupidavus kliimamuutuste mõjudele.

Praegu kinnitab kliimaminister raiemahu igal aastal viieks aastaks. Kavandatava metsaseaduse eelnõu järgi määratakse raiemahud edaspidi pikema perioodi peale, seejuures arvestades ka metsa süsiniku sidumise võimet ning luues ka võimalused selleks, et iga puiduühikut väärindataks võimalikult kõrgelt.

Enne järgmise aasta raiemahu lõplikku kinnitamist peab RMK hindama, kas esitatud uuendusraiete pindala on kooskõlas RMK raiemahtude prognoosiga ning Keskkonnaagentuur peab hindama esitatud uuendusraiete pindala vastavust kehtivate õiguslike normidega. Seejärel kinnitab kliimaminister lõpliku raiemahu.

Tagasi üles