/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2024/11/27/16510837t1h5ce8.jpg)
Eestis kasvab oma sünniperest eemal ligi 700 last, kellele kolmapäeval alanud teavituskampaaniaga peresid otsitakse. Näiteks eelmisel aastal oli hoolduspereks saamise sooviavaldusi vaid 42.
Vaid kolm kriisihoolduspere: asendushooldusel lastele otsitakse peresid
Sotsiaalkindlustusameti (SKA) asendushoolduse talituse juht Kaja Rattas märkis, et Eestis eraldatakse igal aastal perekonnast ligi 300 last. «Osa neist naaseb peagi oma sünniperre, ent paljudel pole see võimalik. Alati ei õnnestu lapsele ka sugulaste juures uut elupaika leida ja see on koht, kus appi tuleb asendushooldus. Eesti asendus- ja perekodudes kasvab praegu ligikaudu 700 last.»
Hoolduspere kasvatab oma kodus teistest vanematest sündinud last, hoolitsedes lapse eest kuni ta täiskasvanuks saamiseni või ajutiselt, kuni lapse sünnipere suudab taas lapse eest hoolt kanda. Praegu elab Eestis 133 hooldusperes 169 last.
Mullu sai SKA hoolduspereks saada soovijatelt küll 42 sooviavaldust, ent peret vajavaid lapsi on kordades rohkem.
«Võimalusel eelistame alati perepõhist asendushooldust asutusepõhisele, et laps kasvaks just talle sobivas peres. Asendushooldust vajavale lapsele sobivat peret otsides on reegel, et just lapsele otsitakse perekonda, mitte peredele ei valita lapsi. Soovime levitada mõtteviisi, et kellegi aitamine ei muuda küll tervet maailma, kuid võib muuta kogu maailma ühe inimese jaoks, luues talle turvalisema tuleviku. Paraku on kasvanud armastavat kodu vajavate laste arv, ent hoolduspereks soovijate hulk on viimasel ajal languses,» tõdes SKA asendushoolduse peaspetsialist Raili Pütsepp.
/nginx/o/2024/11/27/16510838t1h5c80.png)
SKA nentis, et paljud potentsiaalsed ja head hoolduspere vanema kandidaadid on liiga enesekriitilised ning kardavad, et ei sobi sellesse rolli või pole nende pakutav piisav. «Aga perekonda vajav laps ei vaja ideaalseid üliinimesi. Ta vajab tavalist hoolivat ja armastavat perekonda, kus tal on turvaline kasvada,» toonitas Pütsepp.
Hoolduspere liikmed ise ütlevad, et nad on tavalised inimesed, kes teevad tavalisi asju. «Hea on ka see, et kui varasematel aastatel pääsesid peredesse vaid väikelapsed, siis nüüd leidub hooldusperesid ka varateismelistele. Asendus- või perekodus elavast lastest suurem osa ongi 10+ vanuses lapsed,» märgiti ametist.
Lisaks hooldusperedele otsib SKA juurde ka kriisihooldusperesid, keda on Eestis praegu vaid kolm. Ameti eesmärk on leida kriisihoolduspere kõigile lastele, kes on mingil põhjusel oma vanematest eraldatud, et neid lapsi ei peaks paigutama turvakodudesse.
Kriisihooldusperes viibib laps mõnest päevast kuni kolme kuuni ja pere peab olema valmis last vastu võtma kahetunnise etteteatamisega. «Eriti haavatavad on väikelapsed, nemad võiksid kindlasti jõuda turvakodu asemel perre,» ütles Pütsepp.