PRIA pääses ligi 1,4 miljoni euro maksmisest

Riigikohus. Foto on illustratiivne. Foto: Laila Kaasik

Riigikohtu otsus päästis PRIA ligi 1,4 miljoni euro maksmisest. Riigikohus selgitas, millest tuleb lähtuda kahju hüvitamisel, kui investeeringutoetus on õigusvastaselt jäetud maksmata.

2012. ja 2013. aastal keeldus PRIA ettevõtjale investeeringutoetuse maksmisest. Oma varasemas lahendis sedastas riigikohus, et nimetatud keeldumisotsused olid õigusvastased.

Ettevõtja pöördus kohtusse palvega mõista PRIA-lt välja kahjuhüvitis. Ringkonnakohus mõistiski välja hüvitise 1,4 miljonit eurot, mis aga riigikohtu hinnangul on ülemäärane. Riigikohus nõustus ringkonnakohtuga, et ettevõtjal jäi PRIA õigusvastaste otsuste tulemusena tõesti saamata ligikaudu 1,4 miljonit eurot, kuid kogu saamata jäänud tulu ei pruugi seaduse järgi olla hüvitatav.

Riigikohtu halduskolleegium selgitas, et toetuse saamise korral oleks ettevõtja pidanud võtma kohustusi ja riske, investeerides projekti, mille jaoks raha taotleti. Kolleegium rõhutas, et toetuse eesmärk ei ole rikastumine ilma vastusoorituseta. Kuna ettevõtja investeeris vaid 1000 eurot, mõistis riigikohus PRIA-lt välja hüvitise tehtud investeeringute ulatuses koos sellelt arvestatud hinnangulise kasumiga ehk kokku 1250 eurot.

Riigikohus rõhutas, et kuigi PRIA algsed keeldumisotsused 2012. ja 2013. aastal olid õigusvastased, ei ole PRIA tegevust põhjust nimetada pahatahtlikuks kiusamiseks. Seevastu toetuse taotlemisel esitatud kaebaja eksitavat äriplaani ei saa pidada heauskseks.

Riigikohus sedastas, et ilma eriliste asjaoludeta ei tule hüvitada saamata jäänud äritulu, mida kahjustatud isik oleks teeninud hüpoteetilise investeeringu tegemisel. Ära jäänud investeeringult säästetud vahendeid on ettevõtjal põhimõtteliselt võimalik oma ettevõtluses kasutada muul viisil ja sellelt ka alternatiivsel moel kasumit teenida.