Rohetehnoloogia ettevõtlus Eestis: uued investeeringud ja keskkonnasõbralikud lahendused

Foto: Patrik Tamm

Eestis on rohetehnoloogia valdkond viimastel aastatel tänu aktiivsele ja innovaatilisele kogukonnale jõudsalt kasvanud. Seda suunda edendavad ka Euroopa Liidu rahastusvõimalused ning investeeringud, mis pakuvad tuge rohetehnoloogia arengule.

Rohetehnoloogia panustab Eesti majanduse arengusse ja kliimaeesmärkidesse, luues kvaliteetseid töökohti ja vähendades sõltuvust kolmandatest riikidest.

Rohetehnoloogia rahastamine Eestis

Selleks, et panustada Eesti rohetehnoloogia ettevõtete arengusse, on loodud kaks olulist rahastusallikat: SmartCapi Rohefond ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toetused ning rohekiirendid, mida rahastab Euroopa Liit. Kokku suunatakse SmartCapi poolt roheinvesteeringutesse 100 miljonit eurot, eesmärgiga edendada uuenduslike rohetehnoloogiate arengut ja toetada ettevõtluse varaseid staadiume.

SmartCapi Rohefond keskendub kapitali kättesaadavuse parandamisele rohetehnoloogia ettevõtetele, pakkudes neile nii otseinvesteeringuid kui ka rahastust fondide kaudu.

Eesti Rohetehnoloogia Liidu tegevjuhi Kädi Ristkoki sõnul on fondi eesmärk meelitada Eestisse uusi investoreid. "Rohetehnoloogia arendamiseks suunati 40 miljonit eurot kahe varase staadiumi rohetehnoloogia fondi loomiseks ja lisaks on tehtud neli otseinvesteeringut," selgitab Ristok.

Nende investeeringute hulka kuuluvad näiteks ettevõtted nagu Vok Bikes, mis toodab elektrilisi kaubajalgrattaid, kulleritele ja postitöötajatele, e-Agronoom, mis aitab põllumajanduses suurendada süsinikusidumist, Bisly, mis pakub hoonete energiatõhususe juhtimise lahendusi ja UP Catalyst, süvatehnoloogia ettevõte, mis toodab süsinikdioksiidist grafiiti ja muid süsinikmaterjale, et rahuldada kasvavat globaalset nõudlust kriitiliste akutoormaterjalide järele.

UP Catalysti lahendus

Grafiit on tooraine, mida Euroopa impordib peamiselt Hiinast, kuid selle tootmine põhjustab suurt keskkonnakahju ja suurt süsinikjalajälge. See on Euroopas, USA-s, Koreas ja Jaapanis klassifitseeritud kriitiliseks toormaterjaliks, mis tähendab, et puudub piisavas mahus kohalik toodang ja sõltuvus impordist on väga suur. Ühtlasi on tegemist odava materjaliga, sest Hiina hoiab madalate hindadega tänast turupositsiooni.

UP Catalyst pakub Hiinast sõltuvuse vähendamiseks ja toorainejulgeoleku tekitamiseks välja toota Euroopa Liidus vajaminek grafiit siinsetest CO₂ heidetest. Ettevõtte eesmärgiks on teha CO₂-st süsiniku valmistamise tehnoloogiaga läbimurre kvaliteetse grafiidi ja süsiniknanomaterjalide tootmises.

Teele Niidas, ettevõtte turundusjuht selgitab, et oluline ei ole ainult kohaliku tarneahela kindlustamine, vaid põhimõte, et seda tehakse jätkusuutliku metoodika abil. „UP Catalysti tehnoloogia võimaldab sünteesida tipptasemel süsinikmaterjale nagu grafiit ja süsiniknanotorud erakordselt madala energiakuluga. Olenevalt sellest, kust pärineb CO₂ ja elekter, on võimalik valmistada süsinikneutraalne toode. Nõudlus nende materjalide järele kasvab maailmas laialdaselt ja UP Catalystil on tugev potentsiaal selle nõudluse täitmiseks ühtlasi vähendades kogu akude väärtusahela süsinikujalajälge.“

Niidas möönab, et võimalik on vähendada nii suurtööstuste raskesti vähendatavaid fossiilse päritoluga emissioone kui ka näiteks biogaasi tootmise kaasproduktist biogeensest CO₂-st: „UP Catalysti tehnoloogia abil saab CO₂-emissioonid muundada väärtuslikeks süsinikmaterjalideks, mida omakorda on võimalik kasutada elektriautode akudes. Grafiit moodustab täna keskmise elektriauto aku mahust umbes neljandiku. Eesmärk on aastaks 2030 rajada tehas, mis toodab 60 000 tonni süsinikmaterjale aastas ja kasutab ära üle 200 tuhande tonni CO₂-e. Selliste mahtudega on võimalik katta juba ligi ühe miljoni elektriauto aku süsinikmaterjali vajadus.”

Roll majanduses ja kliimaeesmärkides

Kädi Ristok rõhutab, et rohetehnoloogiad ei ole vajalikud vaid selleks, et meie majandus oleks keskkonnasõbralikum, vaid ka laiemalt konkurentsivõimelisem ja vastupidav. "Rohetehnoloogia arendamine loob kvaliteetseid töökohti, suurendab maksutulu ning aitab kaasa välistele ja siseriiklikele riskidele vastupidava majanduse ülesehitamisele," lisab ta.

Rohetehnoloogiate arengul on oluline roll nii Eesti majanduses kui ka kliimaeesmärkide saavutamisel. Euroopa taastekava rahastus ja innovatsioonivõimalused annavad Eesti ettevõtetele tugeva lähtekoha, et konkureerida globaalsel turul ja edendada kestlikku arengut.

Tutvu ka teiste EL-i taasterahastu NextGenEU toel Eestis ellu viidud projektidega www.eluedeneb.ee