/nginx/o/2024/11/26/16508259t1h5463.jpg)
Eelmisel aastal käivitus hooldereform, mille üheks eesmärgiks on tagada, et hooldusvajadusega inimesed saaksid võimalikult kaua elada oma kodus, säilitades seejuures turvalise ja tuttava keskkonna. Üheks näiteks, kuidas koduhooldus aitab igapäevaselt eluga toime tulla, on Jüri Lehtmets, kes elab aktiivset elu hoolimata Duchenne'i lihasdüstroofiast.
Koduhooldus pole vaid füüsiline abi – see toetab inimeste väärikust ja iseseisvust, võimaldades neil koduses keskkonnas kauem toime tulla.
Iseseisev elu oleks võimatu
Eesti Lihashaigete Seltsi juhatuse liige Jüri vajab iga päev toetust ka lihtsates toimingutes. Hooldajana on tal abiks Piret Pavlov, kellega nad on koos toimetanud viis aastat. Hommikuti aitab Piret Jüril tõstukiga voodist tõusta, riietuda, süüa ja vajalikud ettevalmistused päevaks teha. Nende vahel on kujunenud sõprus, mis tähendab ka ühiseid vestlusi igapäevaelust ja poliitikast. Jüri ise tõdeb, et ilma hooldaja toetuseta oleks iseseisev elu võimatu.
„Hooldereform on äärmiselt vajalik, sest see võimaldab meil, abivajajatel, elada võimalikult kaua kodus. See on suureks abiks enne, kui meid suunatakse hooldekodu seinte vahele,« ütleb Jüri. Ta lisab, et kuigi hooldus on Eestis muutumas kättesaadavamaks, sõltub palju siiski omavalitsuste otsusest ja valmisolekust koduhooldust rahastada.
Koduteenuste võrgustiku arendamine
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul on hooldereformi eesmärk parandada koduse hoolduse kättesaadavust, et pikendada inimeste kodus elamise aega ja vähendada nõudlust hooldekodu teenuse järele.„Reform võimaldab nüüd omavalitsustel hooldust toetada senisest suuremas ulatuses, mis tähendab ka suuremat motivatsiooni arendada mitmekesisemaid koduteenuseid. Varasemalt olid hoolduskulud suures osas pere kanda, kuid nüüd on kohalikel omavalitsustel kohustus tasuda hoolduskomponent, mis on keskmiselt vahemikus 590–850 eurot kuus, sõltuvalt hooldekodu hinnast,» selgitab minister. See on andnud kohalikele omavalitsustele suurema stiimuli arendada koduteenuste võrgustikku.
Reformi tulemusena on Eestis loodud kvaliteedinõuded, mis tulevikus piiravad iga hooldustöötaja klientide arvu, et töökoormus oleks kergem ja töö vaimselt jätkusuutlikum.
„Hooldereformi võib pidada üheks viimaste aastakümnete suurimaks, oodatumaks ja vajalikemaks reformiks sotsiaalvaldkonnas,« märgib minister Riisalo.
Elu erinevused
Piret Pavlov on hooldustöötaja ettevõttes CareMate, kelle päev koosneb kohtumistest erinevate inimestega koduhoolduse jaoks. „Igal inimesel on oma teekond ja inimestega on alati põnev vestelda,» ütleb Piret. Tal on 5–6 klienti ja töö mitmekesisus on tema jaoks suur väärtus. „See töö on minu jaoks väga huvitav ja naudin seda, sest iga päev toob midagi uut. Mul pole kordagi olnud tunnet, et see oleks raske – hoopis vastupidi, saan inimesi aidata nende igapäevastes tegemistes. Mulle meeldib see töö oma vaheldusrikkuses, sest saan minna ühe kliendi juurest teise juurde, jalutada nendega, aidata kodustes toimetustes ja lihtsalt olla kohal. Nendest on saanud minu inimesed,« räägib Piret.
Jüri toob välja ka sotsiaalse aspekti – paljud inimesed pelgavad erinevust, kuid just hooldus on koht, kus on võimalik näha ja aktsepteerida elu erinevaid külgi. „Inimesed kardavad endiselt seda, kui keegi on teistest erinev,» märgib ta. Koduhooldus võimaldab mitte ainult praktilist abi, vaid pakub ka vaimset tuge, aidates kaasa ühiskonna sidususele ja sallivusele.
Kuigi hooldusvajadusega inimeste soov on tihti jätkata kodus elamist, on raske hooldusvajadusega inimeste jaoks siiski oluline, et oleks tagatud kvaliteetne ja vajadustele vastav hooldusteenus ka hooldekodudes. Eesti pikaajalise hoolduse süsteem on olnud seni alarahastatud võrreldes teiste sarnase arengutasemega riikidega, kuid hooldereformi abil on eesmärk teha vajalikud teenused kättesaadavamaks ja vastutust tasakaalustatumaks.
Koduhooldus on rohkem kui lihtsalt füüsiline toetus – see on osa inimeste elust, mis võimaldab neil hoida alles oma iseseisvuse ja väärikuse. Euroopa taastekava raames ellu viidud hooldereformi käigus tehakse olulisi muudatusi kogu süsteemis ning tõuseb teenuse kvaliteet.
Tutvu ka teiste EL-i taasterahastu NextGenEU toel Eestis ellu viidud projektidega www.eluedeneb.ee.