Venemaa on Ukrainas toime pannud 762 kuritegu ajakirjanike ja meedia vastu

Harkivis kevadel venelaste rünnakus pihta saanud teletorn. Foto: SERGEY BOBOK/SCANPIX

Kahe aasta ja üheksa kuu jooksul alates täismahulise sissetungi algusest on Venemaa Ukrainas toime pannud 762 kuritegu ajakirjanike ja meedia vastu üldiselt, vahendas uudistekanal Ukrinform teisipäeval Ukraina massiinformatsiooni instituudi (IMI) informatsiooni.

Kuritegude üldinfole lisas IMI sel kuul andmed 329 Ukraina meediaväljaande kohta, mis Venemaa agressiooni tõttu olid sunnitud töö lõpetama. Neist vaid 52 said uuesti jalule ehk neil õnnestus tegevust jätkata.

IMI fikseeris 2024. aasta oktoobris ja novembris mitmeid uusi Venemaa kuritegu meedia ja ajakirjanike vastu Ukrainas. Need juhtumid puudutavad muu hulgas teletornide tulistamist, juriidilist survestamist ja Venemaa agressiooni tagajärjel meediaväljaannete sulgemist.

Vene droonid kahjustasid Harkivi oblastis Lozovas teletorni, mis põhjustas katkestusi rahvusringhäälingu töös. Dnipros lõpetas meediaettevõte Venemaa õhurünnakute tõttu saated. Kanali omanikud otsustasid kanali tegevuse peatada, kuni Ukraina võidab sõja.

Venemaa kohus andis samal ajal käsu tagaselja vahistada Rumeenia väljaande HotNewsi ajakirjanik Mircea Barbu, keda süüdistatakse ebaseaduslikus piiriületamises ja filmimises Venemaal asuvas Kurski oblastis.

Lisaks langesid küberrünnakute alla kaks meediaväljaannet – Detector Media ja Zaporižžjas asuv veebisait inform.zp.ua. Detector Media ründamise eest võttis vastutuse Venemaa häkkerirühmitus. Zaporižžja toimetus seostab rünnakut Venemaaga, kuna kirjutab Vene armee kuritegudest oblasti ajutiselt okupeeritud aladel.

Ukrinformi teatel on Ukrainas Venemaa täiemahulise agressiooni tagajärjel hukkunud 91 meediatöötajat, kellest mitmed ametialase ajakirjandusliku tegevuse käigus.