Umerov arutas liitlastega Ukraina relvajõudude kiireloomulisi vajadusi

Vene õhurünnaku järel Harkivis. Foto: Viacheslav Madiievskyi/Scanpix

Ukraina kaitseminister Rustem Umerov arutas videokonverentsil Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Ühendkuningriigi ja Poola kaitseministritega Ukraina relvajõudude kiireloomulisi vajadusi ja prioriteetseid abivaldkondi, vahendas uudistekanal Ukrinform.

«Liitlaste toetus muutub kiiremaks ja tõhusamaks. Ukraina kaitsjad peavad olema varustatud kõige vajalikuga Venemaa agressiooni lõpetamiseks,» rõhutas Umerov.

Arutelu käigus vaatasid osalejad üle Ukraina kaitseväe kiireloomulised vajadused ja määrasid peamised tugivaldkonnad.

«Loodame oma partneritele initsiatiivi meie brigaadide ja pataljonide varustamisel. Meil on juba edukas koostöö Prantsusmaaga, kes tagas ühe meie brigaadi väljaõppe ja varustas selle soomukitega,» märkis kaitseminister.

Teine oluline toetusvaldkond on Ukraina õhutõrje tugevdamine talve eel.

Umerovi sõnul jätkab vaenlane katseid hävitada Ukraina kriitilist infrastruktuuri.

«Seetõttu vajame endiselt rohkem õhutõrjesüsteeme ja laskemoona,» sõnas minister.

Tähtsuselt järgmine pakiline probleem on suurtükiväe laskemoon. Minister tänas Euroopa partnereid miljoni suurtükimürsu tarnimise eest, kuid märkis, et vaenlasega võrdse taseme saavutamiseks on vaja rohkem.

«Ukraina edendab koos liitlastega kodumaise kaitsetööstuse võimekust. Teeme ettepaneku, et vaba maailma riigid annaksid meile tehnoloogiaid üle ja sõlmiksid meie tööstusega strateegilised partnerlussuhted,» rääkis Umerov.

Minister mainis, et Ukraina kavatseb 2022., 2023. ja 2024. aastal liitlasriikidega antava abi üle vaadata.

«Peame tuvastama, millised Ukraina toetusmudelid on olnud kõige tõhusamad ja neid suurendama,» sõnas minister.

«Ukraina on ühtlasi avatud ka uutele algatustele, mis aitavad kiiresti täita meie sõdurite vajadusi aastal 2025. Peame tegutsema vapralt ja ühtselt. Ainult nii saame saavutada õiglase ja kestva rahu Euroopas,» lõpetas Umerov.

Ukrinformi andmetel eraldavad näiteks rahvusvahelise droonikoalitsiooni liikmed sel aastal Ukraina relvajõudude toetuseks 1,8 miljardit eurot.