Kliimakonverents jättis meid vabatahtlikuks panustajaks

Kliimaminister Yoko Alenderi sõnul on sagedamini esinevad äärmuslikud ilmastikunähtused meeldetuletuseks, et kliimamuutused ei ole pelgalt keskkonnaküsimus, vaid puudutavad kogu maailmakorda. Foto: Dominika Zarzycka

Bakuus toimunud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 29. istungjärgul (COP29) otsustati, et arenenud riigid toetavad arengumaade kliimaalaseid püüdlusi edaspidi igal aastal umbes 286 miljardi euroga.

Kliimaministeeriumi välissuhete osakonna nõunik Marina Bantšenko ütles, et Eesti on jätkuvalt vabatahtlik panustaja. «Järgmisel aastal suuname 1,8 miljoni euro suurusest kliimarahastusest ühe miljoni otse Ukrainale.»

Kadarbiku talu juht Veiko Pak on siinsel Põhjamaal kliimamuutuste mõju omal nahal tunda saanud. Nii mullu kui ka sel aastal jäid nii mõnedki Ääsmäel asuvatest porgandi- ja kapsapõldudest vee alla.

«Kui viimaste aastate mustrit vaadata, siis peame sademetega arvestama,» ütles Pak. «Juulis, augustis ja septembris kaotasime üle 40 protsendi saagist. Saime kõvasti pihta. Olime sunnitud pangast 650 000 eurot laenu võtma, et kloppida saadud kahju,» sõnastas Pak pereettevõtte katastroofi.