Korgijook – eluohtlik ja salakaval

Viimati raputas seoses korgijoogiga Eestit juhtum, kus selles Viljandi kortermajas hukkus korgijoogi manustamise tagajärjel noor naisterahvas. Foto: Marko Saarm

Korgijoogina tuntud GHB ei ole paraku kuhugi kadunud ning valmistab ikka ja jälle probleeme ennekõike neile, kes on pidanud seda tarvitama oma tahte vastaselt ehk enesele teadmata.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokuröri Marja-Liina Talimaa sõnul kaovad korgijoogi lähteaine GBL-i jäljed organismist kiiresti, 6-8 tunni jooksul, ja see muudab korgijoogi tarvitamisega seotud uurimise raskeks. See tähendab, et kannatanul, kes on enesele teadmata GHB-d manustanud, tuleb esimesel võimalusel pöörduda haiglasse või seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse, et jõuaks veel aine jääke kindlaks teha.

Korgijooki pruugitakse enamasti pidude ajal, tihti segamini alkoholi või teiste narkootiliste ainetega. Ühest küljest muudab see aine mõju veelgi ettearvamatumaks ja ohtlikumaks, teisalt seab inimese olukorda, kus tal ka parima tahtmise juures ei õnnestuda piisavalt kiiresti proove anda. Korgijoogi, alkoholi ja teiste ainete üleannutamisel pole välistatud, et inimene ei mäleta edasisest midagi.

«Kannatanul võib seetõttu tekkida kõhklus ja valehäbi, sest ta ei pruugi olla päris kindel, et tema suhtes on pandud toime kuritegu,» lausus Talimaa. «Kuriteo tõendamine ei ole aga kannatanu kohustus, sest tõendeid hakkab koguma politsei kriminaalmenetluses, ning seetõttu tuleks alati kohe politsei poole pöörduda – ka siis, kui kannatanu ei ole endaga toimunus lõplikult kindel.» Suurim oht korgijoogi puhul on Talimaa sõnul üledoos, kusjuures piir tarvitamiseks kasutatava koguse ja surmava annuse vahel on õhkõrn. «Paraku näitab ka viimase aja üledoosisurmade statistika, et ligikaudu kolmandik neist on seotud just erinevate ainete koos tarvitamisega,» lisas ta.

Kanepist karmima kraamini