Haridusministeeriumi asekantsleri Kalle Küttise sõnul initsieerivad kooliõpilaste seas läbiviidavad rahvusvahelised PISA-testid uusi suundi ka hariduse korraldamisel.
Küttis: PISA-testid annavad haridussüsteemile suuniseid
Küttis tõi näiteks, et sel aastal viiakse PISA-test läbi elektrooniliselt, mis tähendab, et kõik, kes tahavad selles osaleda, peavad korraldama kooli selleks vajalikud infosüsteemid. «Seega kaudselt kohandab see meie õppevahendite taset,» märkis Küttis tänasel konverentsil, kus oma kogemusi jagasid eduka haridussüsteemiga riigid.
Sel aastal mõõdetakse PISA-testis esmakordselt ka finantskirjaoskuse taset. «Tavaline õppekava seda ei mõõda. See aga annab vihje sellele, et kui tulevikumaailmas peab inimene elu jooksul võib-olla 10 korda vahetama elukutset, siis peaks ta ilmselt juba algstaadiumis omandama ka elementaarse finantskirjaoskuse,» viitas Küttis.
Aastal 2015 läheb PISA aga üle juba ka meeskonnatulemuste mõõtmisele. «See on Eesti mastaabis üsna uus sõna, sest me oleme harjunud, et praegu õpitulemus kujuneb üks-ühe vastu õpetaja või masinaga, siis nüüd liigume selle suunas, et õpilase tulemus kujuneb koostöös teistega,» rääkis asekantsler.
Need on tema sõnul näited, et selline pealtnäha lihtne testimissüsteem muudab päris oluliselt ka ühe või teise riigi hariduspoliitilisi otsuseid.