/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/11/23/16503418t1h6c11.jpg)
President Alar Karis rõhutas Ukraina korraldatud toidujulgeoleku tippkohtumisel, et rahvusvaheline kogukond peab takistama toidu kasutamist relvana ja seisma vastu Venemaa püüdele külvata nälga ja ebastabiilsust.
Alar Karis: peame seisma vastu Venemaa manipulatsioonidele toidujulgeolekuga
«Venemaa rünnakud Ukraina toidutootmise ja tarneahelate vastu on rünnakud kogu rahvusvahelise kogukonna vastu. Peame ühiselt seisma vastu Venemaa manipulatsioonidele toidujulgeolekuga,» sõnas Eesti riigipea.
President meenutas Holodomori traagilist pärandit, mis kajab ka tänapäeva kriisides.
«Enam kui 90 aastat on möödas Holodomori näljahäda-genotsiidi ebainimlikust viletsusest. Stalini režiimi õudused kajavad ka täna, kui toitu kasutatakse taas relvana kõige haavatavamate vastu,» ütles ta.
Riigipea tunnustas ukrainlaste vastupanuvõimet ja pühendumust teisi aidata, isegi sõja ajal. «Hoolimata sõja julmustest otsivad vaprad ukrainlased viise, kuidas teisi aidata,» lisas Karis.
Ta tõi esile Ukraina olulise rolli maailma toidujulgeolekus enne Venemaa agressiooni.
«Enne Venemaa alustatud sõda tootis Ukraina piisavalt toitu, et varustada 400 miljonit inimest, ja eksportis viimase kümnendi jooksul ligikaudu poole kogu maailma päevalilleõli varust,» ütles Karis.
Ta lisas, et Ukraina viljainitsiatiiv aitab stabiliseerida toidu hindu ja toob leevendust riikidele, kus nälg võib süvendada ebakindlust ja konflikte.
Eesti jätkab tuge Maailma Toiduprogrammile ning samuti Ukraina viljainitsiatiivile (Grain from Ukraine), mida rahastatakse juba kolmandat aastat järjest 50 00 euroga. Hiljuti külastas Karis Maailma Toiduprogrammi keskust Ammanis, kust on ka Ukraina viljatarned viidud Gazasse.
«Toiduprogrammi töö on eluliselt tähtis paljudele riikidele, sealhulgas Liibanonile, Jeemenile, Afganistanile ja Süüriale,» märkis riigipea.
Samuti nimetas president Eesti tuge Ukrainale põllumajandusmaade demineerimisel ja taastamisel.
«Viimase kahe aasta jooksul on Eesti aidanud soetada seadmeid, mis kiirendavad miinide eemaldamist ja võimaldavad ukrainlastel lahingutes tagasi võidetud maad kiiresti taas harida. See on aidanud ukrainlastel hoida maad haritavana ka sõja kolmanda talve künnisel,» lisas ta.