VIDEO ⟩ Riigikohus arutas avalikul istungil rahapesu kahtlusega vara riigistamist

Riigikohus arutas esmaspäeval avalikul istungil, kas ja millistel juhtudel võib riik haldusmenetluse käigus rahapesu kahtlusega vara riigi omandisse kanda ilma, et kriminaalmenetluses oleks kedagi rahapesus süüdi tunnistatud.

Rahapesu Andmebürool (RAB) on õigus rahapesu kahtluse korral kehtestada pangakontole aastane käsutuspiirang. Kui konto omanik aasta jooksul vara legaalset päritolu ei tõenda, võib RAB taotleda halduskohtult luba vara kandmiseks riigi omandisse. Just seda RAB praeguses kohtuasjas ka taotleb.

Haldus- ja ringkonnakohus jätsid taotluse rahuldamata, leides, et vara omanik on teada ja isiku kohustus tõendada oma vara legaalset päritolu ulatub vaid selle tehinguni, millest nad on raha saanud, kuid mitte sealt edasi.

Riigikohtu halduskolleegiumi kohtuniku Nele Siitami sõnul on asjas keskse tähtsusega küsimused, millised on täpsed eeldused rahapesu kahtlusega vara riigistamiseks ning milline on seejuures konto omaniku tõendamiskoormus.

«Isikult raha konfiskeerimine ilma tema süüdi tunnistamiseta kuriteos riivab tema põhiõigusi intensiivselt. Samas on võitlus rahapesu vastu avaliku julgeoleku seisukohast üha olulisem ja ühtlasi on see ka Eesti riigi rahvusvaheline kohustus. Elu on näidanud, et sageli on pestava raha kuritegeliku päritolu tõendamine peaaegu võimatu. Seega on oluline leida siin sobiv tasakaalupunkt,» selgitas kohtunik.