Haiglate reformimine jätab maakonnahaiglates tuled põlema

Katrin Lind on oma lapsed sünnitanud Rakvere haiglas. Ema sõnul on talle oluline, et Carl (2,5) ja 29. veebruaril sündinud pesamuna Remi (9 kuud) tulid ilmale kodulähedases haiglas. Foto: Marianne Loorents

Haiglavõrgu arengusuunad aastani 2040 näevad peale Tallinna haiglate liitmise ette maakonnahaiglates vaid sagedamini kasutatavate teenuste säilitamise, see aga võib tähendada, et näiteks sünnitama tuleb sõita suuremasse linna.

Sotsiaalministeeriumis valminud arengukava peamiste suundadena nimetas ministeeriumi tervishoiuvõrgu ekspert Heli Paluste Tallinna haiglate liitmist, mis tähendab, et ligikaudu pool Eesti eriarstimahust koondub pealinna. Tartu Ülikooli kliinikumist saab plaanide järgi akadeemiline ja teadustöö tippkeskus, kus koolitakse arste ning keskendutakse muu hulgas harvikhaigustele ja elundite siirdamisele.

«Arengukava keskendub haiglavõrgu ajakohastamisele ja tõhustamisele, et see vastaks ühiskonna vajadustele,» ütles Paluste. «Maakondliku vastutusega haiglates uuendatakse teenusepakette. Sellega tagatakse, et eriarstiabi, sealhulgas ööpäevaringne erakorraline abi, jääb kõigis neis kättesaadavaks.»

Tema sõnul võetakse uuendusi tehes arvesse nii elanike arvu, haigla asukohta ja selle eripärasid kui ka seda, et kvaliteetne arstiabi oleks haiglates tagatud vajalikul määral.

Erakorralise meditsiini ja siseosakonnad jäävad maakonnahaiglatesse alles ning arengukava järgi suurendatakse neis vaimse tervise abi, palliatiivravi (sümptomeid leevendavat ravi) ja õendusabi osutamist.