VIDEO ⟩ Riigikogu arutas kliimamuutuste mõju Eesti õigusruumile ja majandusele

Riigikogu arutaS neljapäeval olulise tähtsusega riikliku küsimusena kliimamuutuste mõju Eesti õigusruumile ja majandusele.

Keskkonnakomisjoni esimehe Igor Taro sõnul oli arutelu ajendatud kliimakindla majanduse seaduse eelnõu ettevalmistamisest, kuid ei piirdu sellega.

«Kliimakriisiga ja majanduse kohanemisega tegelemine on meie kõige olulisem väljakutse lähemas tulevikus, kuna selle mõju on väga pikaajaline ja ulatuslik. Kas kliimal on üldse meie seadusloomet vaja? Ilmselt mitte. Küllap saab planeet pikas plaanis ka ilma meieta hakkama, kuid inimese elu siin muutub äärmiselt ebamugavaks või suisa talumatuks,» ütles ta.

Tema sõnul on kliimakindla majanduse seaduse eelnõuga võimalik üksnes piiritleda, millistes raamides tuleb ühiskonnal oma pikka plaani seada nii, et jõuda aastaks 2050 majanduses tasakaalupunktini, kus täiendavat kahju keskkonnale ei teki või saab see olulisel määral leevendatud.

«Kuhu täpselt eesmärgini viivad piirid tõmmata? Sellest saabki lähikuudel parlamendi üks olulisemaid debatiteemasid. Kokkuvõttes hakkavad selle eelnõu arutelu käigus tehtud otsused mõjutama kõigi inimeste igapäevaelu juba käesoleva kümnendi teises pooles ja mida aeg edasi, seda rohkem,» lausus ta.

Taro sõnul on kliimaneutraalne majandus aastaks 2050 nagu Põhjanael, mille järgi võtavad suuna mitte ainult Eesti, vaid ka teiste riikide analoogsed õigusaktid.

«Pariisi kliimaleppe on ratifitseerinud või alla kirjutanud üle 190 maailma riigi. Sisuliselt on tegu globaalse konsensusega, millele ehitab oma keskkonna- ja majanduspoliitikat ka Euroopa Liit,» ütles ta.

Tartu ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna füüsika instituudi kliimafüüsika kaasprofessor Velle Toll rõhutas oma ettekandes, et kliimamuutused on inimkonna jaoks eksistentsiaalne oht.

«Inimtsivilisatsioon on välja kujunenud stabiilse kliima tingimustes ja nüüd oleme meie selle tasakaalu paigast nihutanud. Viimane aasta on olnud juba poolteist kraadi soojem võrreldes tööstuseelse ajaga, mis ongi see Pariisi kliimaleppe kõige ambitsioonikam eesmärk. Ja see poolteist kraadi, see tähendab tohutut kogust lisandunud energiat kliimasüsteemi, mis on kaasa toonud ekstreemset ilma, üleujutused, kuumalained, põuad, mis kõik on põhjustanud suurt majanduslikku kahju ja inimkannatusi. Kliimamuutused on juba praegu kohal, see ei ole midagi, mis juhtub kuskil kauges tulevikus,» rääkis ta.

Tema sõnul on rahvusvahelisest kliimapoliitikast olnud palju kasu. «Jah, täna heitkogused veel endiselt kasvavad, aga veel sel kümnendil jõuame tõenäoliselt olukorda, kus globaalsed heitkogused hakkavad aeglaselt kahanema. See on väga positiivne. Aga sellest kõigest kahjuks ei piisa, et ohtlikku kliimamuutust ära hoida,» ütles Toll ning lisas, et me peame jõudma olukorda, kus inimtegevus ei lisa enam atmosfääri kasvuhoonegaase, ja sel hetkel kliima soojenemine peatub. «Tänaste trendide jätkudes võib oodata sajandi lõpuks kuni kolmekraadist globaalset soojenemist ja see on tohutult teistsugune maailm kui see, milles me täna elame.»

Tolli sõnul räägitakse väga sageli vaid kliimamuutuste leevendamisest. «Heitkoguste vähendamine on ülioluline, aga sama oluline on ka kliimamuutustega kohanemine, et me oleks vältimatuteks kliimamuutusteks paremini valmis,» ütles ta ning märkis, et muutustega on vaja kohaneda nii taristu loomisel kui ka näiteks planeeringutes. «Ja seda oleks vaja teha etteulatavalt, mitte siis, kui nad kohal on, vaid me peame täna analüüsima, missugused need kliimatingimused tulevikus on, kuidas see siin Eestis meie elu mõjutab.»

Tema sõnul on leevendamis- ja kohanemistegevuste vahel ka suur ühisosa. «Selleks, et need tegevused oleksid efektiivsed, peame me neid tegema teaduspõhiselt, koostöiselt, et riigi, omavalitsuste ja ettevõtete vahel oleks tihe koostöö ja et kõik Eesti inimesed oleksid selle protsessiga kaasas,» rääkis Toll, kelle sõnul on olemas palju insener-tehnilisi lahendusi ja tegevusi, mis on kahjulike mõjude vähendamiseks vajalikud. «Aga kliimamuutuste probleemi lahendamiseks on vaja ka põhimõttelist ühiskondlikku ja majandusliku muutust,» rõhutas ta.

Eesti Keskkonnaühenduste Koja koordinaator Maia-Liisa Anton ütles riigikogu ees, et inimtekkelise kliimamuutuse peamine põhjus on fossiilkütuste põletamine energia saamiseks ning on selge, et kliimamuutuse pikaajalised kahjud elukeskkonnale, inimestele ja majandusele kaaluvad üles fossiilkütustest saadava kasu.

«Meil on aeg edasi liikuda. Ja põhilised lahendused on teada: üleminek taastuvenergiale, ressursside säästlik kasutus ja ringmajandus,» ütles ta ning lisas, et muutuse tegemist takistavad mitmed tegurid, sealhulgas keskkonnakaitse põhimõtete puudulik rakendamine.

Tema sõnul tuleb ühiselt üle vaadata, kuidas muuta õiguslikku raamistikku nii, et meie ühiseks rikkuseks olevaid loodusvarasid kasutataks säästlikult. Samuti on riigil vaja tema sõnul plaani, kuidas tegutseda järgmistel kümnenditel keskkonnakriiside leevendamiseks, et inimesi kaitsta.

«Oluline osa sellest plaanist peab olema tugeva ja teaduspõhise kliimaseaduse vastuvõtmine, mis tagaks õigusselguse ja kaitseks inimesi ja loodust kliimamuutuste eest. Kliimaseadus peab tagama ka ettevõtetele kindluse, millises suunas me ühiskonnana liigume,» ütles Anton ning avaldas kahetsust, et eelnõus välja pakutud eesmärgid on Eestis praegu kehtivatest kliimaeesmärkidest oluliselt nõrgemad, kuigi tegelikult suudaks Eesti heitmeid kiiremini vähendada.

Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu ja ASi Ragn-Sells juhatuse esinaine Kai Realo käsitles oma ettekandes kliimamuutuste mõju majandusele, tuues muu hulgas esile ressursside vähenemise, muudatused nõudlustes ja eelistustes, energiatarbimise kasvu, energia kallinemise, tootmise ja tarbimise lokaliseerumise, bürokraatia kasvu ja ebavõrdsuse suurenemise ühiskonnas.

Kliimakindla majanduse seaduse eelnõust rääkides ütles Realo, et ettevõtjate hinnangul ei ole piisavalt hästi läbi mõeldud muudatuste rakendatavus ja see, mis ootab ees ettevõtlusvaldkonda. Tema sõnul tuleks hinnata muudatustega kaasnevaid sotsiaal-majanduslikke mõjusid ning mõjusid riigi maksutuludele.

«Ja kõige olulisem, mis meie seisukohalt oleks rõhutada, et kõigi nende eesmärkide seadmisel Eesti ettevõtjad ootavad, et neid eesmärke seatakse Euroopa Liidus sarnastel alustel, sarnases tempos ja Eesti ettevõtjaid ei seata läbi nende eesmärkide ebavõrdsesse olukorda oma konkurentidega, et me suudaksime säilitada ikkagi Eesti majanduse, Eesti ettevõtluse konkurentsivõime,» ütles ta.