/nginx/o/2024/11/19/16494159t1h9a10.jpg)
Soome hasartmänguturu ees seisavad olulised muutused. Kui seni on Soome tegutsenud range monopoolsüsteemi alusel, siis plaanitav üleminek litsentsipõhisele mudelile avab uksed uutele võimalustele. Mullu juulis avaldati esimene eelnõu uuest hasartmänguseadusest, mille eesmärk on luua selge raamistik eraoperaatorite turule sisenemiseks. Ehkki seadusandlik protsess pole veel lõpule jõudnud, pakub see suurt potentsiaali muuta Soome mänguturu dünaamikat ja suurendada selle konkurentsivõimet.
Eelnõu kohaselt võivad eraettevõtted alustada tegevust Soomes juba 2027. aastal. See tähendab, et seni riikliku monopoli kontrolli all olnud hasartmängusektor muutub mitmekesisemaks ja avatumaks, pakkudes mängijatele laiemat valikut ning paremaid võimalusi. Selline muutus ei tule aga ilma väljakutseteta, mistõttu tasub Soomel vaadata teiste riikide, näiteks Eesti, kogemuste poole.
Eesti võttis online-hasartmängude litsentsisüsteemi kasutusele 2010. aastal. Selle eesmärk oli luua turvaline ja läbipaistev keskkond, kus mängijad saaksid nautida teenuseid ilma liigsete riskideta. Üks Eesti süsteemi edu võtmetest on riiklik järelevalve, mida teostab Maksu- ja Tolliamet. See tagab, et ainult litsentseeritud operaatorid saavad turul tegutseda, pakkudes mängijatele õiglast ja usaldusväärset keskkonda.
Samuti on Eestis kehtestatud selged reeglid, kuidas kasiinod netis ja teised hasartmänguoperaatorid peavad tegutsema. See loob mängijatele kindluse, et nende raha ja isiklikud andmed oleksid kaitstud. Sarnast lähenemist võiks kasutada ka Soome, et ehitada üles usaldusväärne süsteem, mis toetaks mängijate heaolu ja hoiaks ära pettuseid.
Monopoolsüsteem on olnud Soome hasartmänguturu põhialuseks, tagades riikliku kontrolli ja piiratud valikuvõimalusi. Kuigi see on pakkunud stabiilsust, on see tänapäeva maailmas, kus tarbijad ootavad suuremat paindlikkust ja innovaatilisi lahendusi, seni piiranud arenguvõimalusi. Turule tulevad litsentsitud operaatorid annavad mängijatele rohkem võimalusi, olgu tegemist spordiennustuse platvormidega, nagu Vedonlyöntisivut.fi, või muude kasiinoteenustega.
Siiski kaasneb avatud turuga vajadus tagada vastutustundlik mängukeskkond. Üks oluline küsimus on, kuidas hoida kontrolli sõltuvusriskide ja hasartmängudest tingitud probleemide üle. Regulatiivse tasakaalu leidmine omab siinkohal võtmetähtsust, et mängukogemus oleks turvaline ja aus.
Hasartmängudega kaasneb alati sõltuvuse oht, mistõttu on Eestis kasutusele võetud mitmeid lahendusi, et kaitsta mängijaid ja hoida nende mängukäitumist kontrolli all. Näiteks on võimalik seada sissemaksepiiranguid või peatada oma konto ajutiselt, pakkudes inimestele vahendeid vastutustundlikumaks mängimiseks. Samuti on saadaval tugiteenused ja nõustamised neile, kellel on raskusi oma harjumuste kontrollimisega. Sarnaseid meetodeid võiks kaaluda ka Soome, et edendada mängijate heaolu ja luua vastutustundlik mängukeskkond.
Litsentsitasudest ja maksudest saadav tulu on Eestis suunatud peamiselt sotsiaalsete ja kultuurialaste projektide toetamiseks. Näiteks rahastatakse noorteprogramme ja spordiorganisatsioone, mis aitab hasartmängutulul kogukonda tagasi voolata. Soome võiks seda mudelit järgida, suunates litsentsitulud noorte haridusse, sõltuvusravi ja teistesse olulistesse sotsiaalprojektidesse.
Eesti kogemus näitab, et edukas litsentsisüsteem tugineb läbipaistvusele, rangetele regulatsioonidele ja pidevale järelevalvele, millele lisandub paindlikkus reageerida muutuvatele oludele. Erilist tähelepanu on pööratud online-kasiinodele, mille kõrgem sõltuvusrisk nõuab erimeetmeid mängijate kaitsmiseks ja vastutustundliku mängukeskkonna loomiseks.
Reformi edu sõltub strateegilisest tasakaalust konkurentsi, turvalisuse ja sotsiaalse vastutuse vahel. Eesti on näidanud, et hasartmängutulud võivad anda laiemat kasu, toetades noorteprogramme, kultuuri ja sporti. Selline lähenemine võiks pakkuda inspiratsiooni Soomele, et luua süsteem, mis ühendab innovatsiooni ja kogukonna heaolu. Täpsemat teavet Soome reformi plaanidest leiab siseministeeriumi aruandest.