Järgmisel aastal algab Liivalaia trammitee ja Peatänava projekti elluviimine

Ametnike sõnul peaks Liivalaia tänaval autodele jääma ikka kaks sõidurada kummaski suunas. Foto: Tairo Lutter

Tallinna 2025. aasta eelarvega alustatakse eri linnaosade vahelise trammiteede võrgu projekteerimist ja võetakse sahtlist välja Peatänava projekt.

Liikuvuse valdkonna tegevuskuludeks on planeeritud 191,2 miljonit eurot ning investeeringuteks 45,9 miljonit eurot.

Peatänava projekteerimisega muudetakse Narva ja Pärnu maantee Hobujaamast Vabaduse väljakuni kaasaegseks tänavaks, kus säilitatakse sõidurajad autodele. Suurematest objektidest valmivad 2025. aastal Lastekodu tänav ja Kadaka puiestee viadukt. Lisaks alustatakse Peterburi tee ümberehitust.

Uuel aastal hakatakse projekteerima ka Liivalaia tänavat, kuhu rajatakse välisrahastuse toel trammitee ja rattatee.

Euroopa Liidu toel alustatakse ka Pelguranna trammitee projekteerimisega, mis ühendab Kopli tänava praeguse trammitee Puhangu tänava kaudu Stroomi rannaga. Pelguranna trammitee rajamisel järgitakse ka Euroopa Uue Bauhausi põhimõtteid linnaruumi kujundamisel. Ühtlasi arvestatakse praegu ehitamisel olevat lineaarpargi (nn putukaväila) lahendusega. Mõlema trammitee valmimistähtaeg on oktoober 2029.

«Inimeste elukvaliteet muutub Tallinnas paremaks, kui vähendame ummikuid, istutame puid ning suurendame kõnniteede ehitusega jalakäijate liiklusohutust. Ettevõtluskeskkond paraneb, kuna rajame head ligipääsud kohalikele äridele. Uus põhjamaine linnaruum aitab meelitada Tallinnasse ka kõrgelt kvalifitseeritud töökäsi, sealhulgas siit välismaale lahkunud eestlasi,» lausus abilinnapea Pärtel-Peeter Pere.

Teetööde puhul soovib keskkonna- ja kommunaalamet teha koostöös erasektoriga väärtuspõhiseid riigihankeid. Selliste hangete eesmärk on parandada teetööde kvaliteeti innovaatiliste materjalide ning uute töövõtete kaudu.

Pere sõnul paneb praegune linnavalitsus alguse olulistele ja pikaajalistele linna ümber kujundavatele töödele. «Kiirem ühistransport vähendab ummikuid ja heitmeid, võimaldab kesklinnas ehitada rohkem korter- ja büroomaju, näitab teiste linnade praktika,» sõnas Pere, viidates 2022. aastal linna tellitud trammiteede tänavaruumi uuringule. «Liivalaia tramm on äärmiselt kõrge teeninduspotentsiaaliga, sest seal piirkonnas töötab, elab ja liigub palju inimesi. Mida intensiivsema kasutusega on tänav, seda suurem on argument investeerida ühistransporti. See on ratsionaalse maakasutuse A ja O,» ütles Pere.

Linna teeprojektid lähtuvad arengustrateegiast «Tallinn 2035», Kliimakavast ja säästva liikuvuse eesmärkidest. Tuleval aastal projekteerib linn uusi tänavaid näiteks Pärnu maanteel (Vabaduse platsist Tondi tänavani), Tulika tänaval (Endla tänavast Sõle tänavani) ning kujundab ümber Nõmme keskuse ristmiku. Suuremad ehitustööd toimuvad ka näiteks Lauteri tänaval, Mustamäe teise kvartali tänavatel ja mujal.

Linn liigub jõuliselt edasi ka kesklinna rattateede põhivõrgu projekteerimise ja rajamisega. Neist olulisim on Tehnika tänava eraldiseisev rattatee, mis rajatakse välisrahastuse toel. Samuti rajatakse rattamaju ja -hoidikuid.

Liiklusohutuse tagamiseks rajab linn juurde ülekäiguradasid ja pöörab erilist tähelepanu koolide ümbruse turvalisuse tõstmisele.

Keskkonna- ja kommunaalamet alustab jaanuaris uute hangete ettevalmistusega, et 2025/2026. aasta talvel puhastada lumest need linnale kuuluvad kõnniteed, mida tänavu ei jõuta koristada.

Linnamaastiku valdkonna tegevuskuludeks on planeeritud 26,5 miljonit eurot ning investeeringuteks 25 miljonit eurot.

Uuel aastal jätkub Põhja-Tallinna lineaarpargi (nn putukaväila) ehitus ja Klindipargi esimese etapi projekteerimine. Korrastatakse Pae park, rajatakse Järveotsa promenaad, turg ja näituste ala ning välisrahastuse toel rekonstrueeritakse Vormsi haljasala. Lisaks algab Pirita rannaala projekteerimine ja esimese etapi ehitus, Harku järve rannaala korrastus. Lõpule viiakse varasemate aastate kaasava eelarve tööd, millest mahukaim on Kass Augusti promenaad Kopli tänaval.