JÄRELEVAADATAV ⟩ Saadikute küsimustele vastasid Michal, Läänemets, Sikkut

Riigikogu liikmete arupärimistele vastasid peaminister Kristen Michal (RE), siseminister Lauri Läänemets (SDE) ja terviseminister Riina Sikkut (SDE). 

Kristen Michal vastas arupärimistele huvigruppide kaasamise ja maksumuudatuste kohta, Lauri Läänemets vastas arupärimisele petukõnede olukorra kohta Eestis ning Riina Sikkut vastas arupärimisele laste tasuta hambaravi kohta.

Arupärijad soovisid teada, miks valitsus ei pidanud vajalikuks tulumaksu ja käibemaksu tõusu seadustamise eelnõu kohta küsida arvamust ettevõtlusorganisatsioonidelt.

Michal ütles vastuseks, et meil oli pikk ja väga põhjalik debatt. Ta selgitas kõigepealt, et Euroopa on keerulises julgeolekuolukorras, mis nõuab ka Eestilt otsustavaid samme meie riigi julgeoleku tagamiseks.

«Laiapindne julgeolekumaks on otseselt mõeldud julgeoleku jaoks ja see on tähtajaline, 2028. aasta lõpuni,» ütles peaminister. Tema sõnul laekub julgeolekumaksust prognoosi kohaselt riigieelarvesse aastatel 2025–2028 kokku 2,47 miljardit eurot.

Michal tõi võrdluseks, et sõjalised kaitsekulud samal ajavahemikul on 6,3 miljardit eurot ehk 2,5 miljardit ja 6,3 miljardit eurot. Pikka aega oli teada, et kaitsekulude rahastamiseks on vaja langetada julgeolekumaksu otsus. «Otsustamatus tõi kaasa maksufestivali ja ebakindluse. Nüüd on otsused tehtud ja maksufestival läbi,» rõhutas peaminister.

Tema sõnul toimus alates koalitsioonilepingu sõlmimisest 19. juunil 2024 kuni eelarveotsuste tegemiseni 26. septembril 2024 ehk kokku kaks kuud ja seitse päeva avalikkuses ja valitsuses üliaktiivne maksudebatt.

«Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tegi mitu ettepanekut. Esiteks oli ettepanek maksustada ettevõtete palgafond või palgafondi alused; teiseks maksustada tähtajalise lõivu või tasuga kõik juriidiliste isikute majandusaasta aruanded ehk kehtestada niinimetatud bilansimaks,» tõi Michal näited.

Ta ütles, et valitsus analüüsis ja hindas põhjalikult, et rakendatav julgeolekumaks oleks võimalikult väikese majanduskeskkonda ja konkurentsi kahjustava mõjuga. Michal lisas, et sama debatti pidasid ka ettevõtjad ja avalikkus üle kogu Eesti.

«Eesti Tööandjate Keskliit on kohtumisel rõhutanud – ja see kohtumine oli hiljutine –, et pikaajaliste plaanide investeeringute tegemiseks vajab ettevõtluskeskkond maksurahu ja selgust. Maksurahu ja selgus on nüüd saabunud,» toonitas peaminister.