Enamus toetab Venemaa ja Valgevene kodanikelt valimisõiguse äravõtmist

Valimised Foto: Arvo Meeks

Värskest veebiküsitlusest selgub, et 63 protsendi vastajate arvates tuleks Venemaa ja Valgevene kodanikelt võtta ära valimisõigus kohalikel valimistel.

Riigikogus on algatatud mitu eelnõu, mis piiraks mittekodanike valimisõigust kohalikel valimistel. Valimisõiguse piiramine nõuaks põhiseaduse muutmist kiirkorras.

Ühiskonnauuringute instituudi viimases küsitluses paluti vastajatel hinnata, kuidas nad suhtuvad mittekodanikelt valimisõiguse võtmisse, kas halli passi omanikele tuleks valimisõigus säilitada ning kas tulevikus võiks valimisõigus olla ka siin elavatel Ukraina kodanikel.

Valimisõiguse kohta küsiti, kas Eestis pikaajaliselt elanud Venemaa ja Valgevene kodanikelt tuleks võtta ära valimisõigus kohalikel valimistel. 63 protsenti toetas nendelt valimisõiguse äravõtmist, 29 protsenti oli vastu ning kaheksal protsendil puudus arvamus.

Venemaa ja Valgevene kodanikelt valimisõiguse võtmist pooldab 84 protsenti erakonna Eesti 200, 84 protsenti Reformierakonna, 79 protsenti Isamaa, 78 protsenti EKRE ning 62 protsenti SDE toetajatest. Keskerakonna toetajatest pooldab valimisõiguse võtmist 13 protsenti ja vastu on 81 protsenti. Eestlastest toetab valimisõiguse võtmist 74 protsenti ja muust rahvusest vastajatest 12 protsenti.

Halli passi omanike kohta küsiti, kas vastaja toetab halli passi omanike valimisõiguse säilitamist kohalikel valimistel. 48 protsenti oli sellele vastu, 42 protsenti toetas ning üheksal protsendil puudus arvamus.

Halli passi omanike valimisõiguse säilitamise vastu on 68 protsenti Reformierakonna, 67 protsenti EKRE, 64 protsenti Isamaa ja 60 protsenti Eesti 200 toetajatest. SDE toetajatest on 43 protsenti vastu ja 45 protsenti poolt. Keskerakonna toetajatest on viis protsenti vastu ja 92 protsenti poolt. Eestlastest on halli passi omanike valimisõiguse säilitamise vastu 57 protsenti ning muust rahvusest vastajatest kuus protsenti.

Veel küsiti, kas vastaja arvates võiks Eestis pikaajaliselt elavatel Ukraina kodanikel olla valimisõigus kohalikel valimistel. Sellele oli vastu 60 protsenti, poolt 31 protsenti ning üheksal protsendil ei olnud seisukohta.

Kui eestlastest on 63 protsenti Ukraina kodanike valimisõiguse vastu ja 32 protsenti poolt, siis muust rahvusest vastajatest on 47 protsenti vastu ja 48 protsenti poolt.

Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kaasprofessor Martin Mölder märkis, et alla kahe kolmandiku Eesti kodanikest toetab Venemaa ja Valgevene kodanikelt Eesti kohalikel valimistel valimisõiguse äravõtmist. «See on kõnekas ülekaal. Ainus valijagrupp, kes seda ei toeta, on vene rahvusest Eesti kodanikud, ning seetõttu ka Keskerakonna valijaskond,» ütles ta. «Ka vene rahvusest Eesti kodanike hulgas on arvestataval määral neid, kes toetavad oma rahvuskaaslastelt valimisõiguse äravõtmist.»

Tema sõnul ei ole üllatav, et kodakondsuseta inimeste ehk halli passi omanike suhtes ollakse üldiselt vähem kategoorilised. «Siin on valijaskond jagunenud toetajate ja vastaste vahel pooleks. Kuid ka neilt valimisõiguse äravõtmist toetab selge enamus kõigi erakondade toetajatest, välja arvatud Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid,» ütles Mölder.

«Seega on Eesti kodanike soov vägagi selge. Eestis peaks valimisõigus ka kohalikel valimistel kuuluma ennekõike Eesti kodanikele,» lisas Mölder.

Norstati küsitlus toimus 14. novembril veebikeskkonnas 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas ja selles osales 1000 vastajat.