Varajase muusika festival toob lavale Ukraina staari, maailmatasemel harfimängija

Prantsusmaalt pärit Into the Winds esineb novembri lõpus Rootsi-Mihkli kirkus. Foto: Varajase muusika festival

Varajase muusika festival saabub ka sel korral, tuues Tallinnasse ja teistesse linnadesse muusikalist melu. Esinejaid saabub nii Eestist kui ka mujalt ning mängitakse pille, mida siinmail kas ei mängita üldse või kohtab maailmas vaid paar eksemplari. 

Andrew Lawrence-King - Eesti barokkorkestri kapellmeister Foto: Varajase muusika festival

Maarjamaale on kolinud elama harfimängija Andrew Lawrence-King. «Ta on Eesti kõige tuntum harfiinstrumentalist maailmas,» kirjeldab varajase muusika festivali korraldaja Taavi-Mats Utt.

Ta lisas, et Lawrence-King on võtnud nõuks teha Eestis juba teist aastat vanamuusikamängijate orkestrit. «Andrew arvates peaks orkester kuuluma mängijatele ning nüüd me tuleme välja Eesti barokkorkestrina! Meie parimad varajase muusika mängijad on orkestris,» lisas Utt.  

Kuulda saab ka haruldast pilli nimega tsink. «See on üks müstilise kõlaga pill. Teda mängiti 17. sajandil,» rääkis Utt.

Talle meenus, et kui ta otsis aastaid tagasi tsinki taga, siis öeldi, et tema enda kollektsioonist on üks tsink ERMis ja midagi sarnast on tema pilli kõrval. «Kui Tartusse läksin, siis ERMis oli minu pilli kõrval elevandiluust tsink! Vaatasin silti selle juures, seal oli kirjas hoopis üks teine nimi, krummhorn, aga selle huulik isegi ligilähedaselt ei meenuta tsingi väikest kausshuulikut,» rääkis Utt. «Kui paneksime pillidele hinnasildi juurde, siis see elevandiluust tsink oleks Eesti kõige kallim pill.»

Pill, mida on maailmas vaid kaks

Festivalil mängib harukordset pilli Josué Meléndez, kes kuulub tsinkiga musitseerijate maailma viie parema hulka. «Ta on ka väga hea improvisaator,» kirjeldas Utt muusikut, kes astub üles koos klahvpille mängiva abikaasa Maria Morozova-Meléndeziga. Nende kava läbivaks motiiviks on armastus.

Morozova-Meléndez mängib Niguliste kirikus erakordset barokkorelit. Sellel Eesti meistri tehtud orelil on barokne kõla, muusikainstrumendi valmistamisel kasutati omaaegseid, nn vanu töövõtteid. 

«Esimest korda teeme koostööd Theatrumiga. Tuleb etendus helilooja David Kellnerist, kes töötas Tartus. Theatrum kirjutas tüki ja seal on hästi palju elavat muusikat!» rääkis festivali korraldaja. Muusikaline kujundus on loodud ajastukohaste instrumentidega. «Seal mängitakse üht erilist pilli, cembalo d’amour, millest oli alles vaid joonis. Selle joonise järgi on ehitatud kaks pilli ning ühte neist kuuleb nüüd etenduses,» lisas Utt. 

Festivalil saab Otepää kultuurimajas ja Tallinna raekojas kuulda ansamblit More Hispano. «Vicente Parrilla, kes on «hullumeelne» plokkflöödimängija. Ta on fantastiline kontrollifriik ning ei mõistaks seda, et ta on ka tohutult hea improvisaator. Nendel kontsertidel juhtub midagi väga erilist. See on nüüd lubadus!» rääkis korraldaja. 

Muba renessanssplokkflöötide ansambel. Foto: Varajase muusika festival

Noored tunnevad aina enam huvi 

Varajase muusika festivalil on Niguliste kirikus ka noorte muusikute kontsertid.

«Mubas õpilased õpivad plokkflööti ning nad on nii tuhinas pilliõppest, ei vaata kella ning lepivad kokku aina uusi lisaaegu. Tulemus on sedavõrd rõõmustav, et ma palusin neil mängida ka festivalil,» rääkis korraldaja. 

Esineb ka Ukraina noormees Havrõlo Sõdorõk, kes mängib klavessiini. «Kui sõda algas, siis ta ei saanud enam Ukrainas õppida. Aga et ta on musikaalne, siis läks emaga Pariisi ja sai sinna õppima. Probleem oli selles, et ta mängib heal tasemel nii klaverit, flööti kui ka viiulit, lisaks komponeerib, kuid kõik see ei mahu akadeemilistesse raamidesse. Lõpuks tuli ta emaga Pariisist Tallinna õppima,» kirjeldas korraldaja. Siin avastas Ukraina imelaps klavessiini. 

Noorte muusikute esinemist varajase muusika festivalil pääseb kuulama Niguliste muuseumipiletiga. 

Täpsemat infot festivali kohta leiab SIIT.