:format(webp)/nginx/o/2024/11/17/16491048t1hacad.jpg)
Varajase muusika festival saabub ka sel korral, tuues Tallinnasse ja teistesse linnadesse muusikalist melu. Esinejaid saabub nii Eestist kui ka mujalt ning mängitakse pille, mida siinmail kas ei mängita üldse või kohtab maailmas vaid paar eksemplari.
/nginx/o/2024/11/17/16491049t1h981f.jpg)
Maarjamaale on kolinud elama harfimängija Andrew Lawrence-King. «Ta on Eesti kõige tuntum harfiinstrumentalist maailmas,» kirjeldab varajase muusika festivali korraldaja Taavi-Mats Utt.
Ta lisas, et Lawrence-King on võtnud nõuks teha Eestis juba teist aastat vanamuusikamängijate orkestrit. «Andrew arvates peaks orkester kuuluma mängijatele ning nüüd me tuleme välja Eesti barokkorkestrina! Meie parimad varajase muusika mängijad on orkestris,» lisas Utt.
Kuulda saab ka haruldast pilli nimega tsink. «See on üks müstilise kõlaga pill. Teda mängiti 17. sajandil ning Eestis ei ole ühtegi selle pilli mängijat,» rääkis Utt.
Mehele meenus, et kui ta otsis aastaid tagasi tsinki taga, siis öeldi, et tema enda kollektsioonist on üks tsink ERMis ja midagi sarnast on tema pilli kõrval. «Kui Tartusse läksin, siis ERMis oli minu pilli kõrval elevandiluust tsink! Vaatasin silti selle juures, seal oli kirjas hoopis üks teine nimi Krummhorn, aga selle huulik isegi ligilähedaselt ei meenuta tsingi väikest kausshuulikut,» rääkis Utt. «Kui paneksime pillidele hinnasildi juurde, siis see elevandiluust tsink oleks Eesti kõige kallim pill.»
Üks huvitav fakt: tsinkil musitseerimise kunst katkes koos barokiajastuga.
Festivalil mängib harukordset pilli Josué Meléndez, kes kuulub tsinkiga musitseerijate hulgas maailmas viie parema hulka. «Ta on ka väga hea improvisaator,» kirjeldas Utt muusikut, kes astub üles koos klahvpille mängiva abikaasa Maria Morozova-Meléndeziga. Nende kava tiirleb ümber armastuse.
Morozova-Meléndez mängib Niguliste kirikus erakordset barokk-orelit. Selle Eesti meistri poolt tehtud orelil on barokne kõla, muusikainstrumendi valmistamisel kasutati omaaegseid, nn vanu töövõtteid.
«Esimest korda teeme koostööd Theatrumiga. Tuleb etendus helilooja David Kellnerist, kes töötas Tartus. Theatrum kirjutas tüki ja hästi palju on seal elavat muusikat!» rääkis festivali korraldaja. Muusikaline kujundus on loodud ajastukohaste instrumentidega. «Seal mängitakse üht erilist pilli cembalo d’amour, millest oli alles vaid joonis. Selle joonise järgi on ehitatud kaks pilli ning ühte neist kuuleb nüüd etenduses,» lisas Utt.
Festivali raames saab Otepää kultuurimajas ning Tallinna Raekojas kuulda ansamblit More Hispano. «Vicente Parrilla, kes on «hullumeelne» plokkflöödimängija. Ta on fantastiline kontrollifriik ning ei mõistaks seda, et ta on ka tohutult hea improvisaator. Nendel kontsertidel juhtub midagi väga erilist. See on nüüd lubadus!» rääkis korraldaja.
/nginx/o/2024/11/17/16491050t1h1957.jpg)
Varajase muusika festivalil on Niguliste kirikus ka noorte muusikute kontsertid.
«MUBAs õpilased õpivad plokkflööti ning nad on nii tuhinal pilliõppest, ei vaata kella ning lepivad aina uusi lisaaegu juurde. Tulemus on sedavõrd rõõmustav, et ma palusin neil mängida ka festivalil,» rääkis korraldaja.
Esineb ka Ukraina noormees Havryl Sydoryk, kes mängib klavessiini. «Kui sõda algas, siis ta ei saanud enam Ukrainas õppida. Aga et ta on musikaalne, siis läks emaga Pariisi ja sai sinna õppima. Probleem oli selles, et ta mängib heal tasemel nii klaverit, flööti kui ka viiulit ja lisaks komponeerib, kuid kõik see ei mahu akadeemilistesse raamidesse. Lõpuks tuli ta emaga Pariisist ära Tallinnasse õppima,» kirjeldas korraldaja. Siin avastas Ukraina imelaps klavessiini.
Noorte muusikute esinemist varajase muusika festivalil pääseb kuulama Niguliste muuseumipiletiga.
Täpsemat infot festivali kohta leiab SIIT.
/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)