Haridusministri soovitud lisamiljonid külvavad segadust

Haridusminister Kristina Kallas on öelnud, et haridusleppe elluviimiseks vajalik lisaraha planeeritakse 2026. aasta riigieelarvesse. Mille arvelt see lisaraha leitakse, ei ole aga selge. Foto: Tairo Lutter

Haridusministeeriumist teele saadetud pressiteade kuulutas eelmise nädala hakul, et õpetajate karjäärimudeli rakendamiseks, mis nõuab aastas miljoneid eurosid, on valitsus vastava otsuse juba teinud ning selleks vajaliku raha reservi tõstnud.

Järgmiseks päevaks oli see lause pressiteatest kustutatud.

Haridusminister Kristina Kallase (Eesti 200) nõunik Daniel Kõiv tunnistas Postimehele, et tema oli see, kes lasi raha eraldamisest kuulutava lause maha võtta. Ta seletas, et reservis ei saa summasid broneerida ja kasutada püsikulude katteks, ning lisas, et reservist saab raha välja tõsta, aga seda saab otsustada alles järgmisel aastal eelarveläbirääkimistel.

Ja omakorda selleks, täpsustas Kõiv, et valitsus saaks õpetajate palga tõstmiseks vajamineva raha üle üldse otsustada, on vaja alust – ehk kokkulepet, et karjäärimudelit ikkagi rakendada.

Too kustutatud lause raha broneerimise kohta ning haridusleppe allkirjastamise edasi lükkumine suve algusest talve algusse, praeguse seisuga 9. detsembrisse on külvanud segadust isegi teemat jälgivate poliitikute seas: et millest haridusminister ikkagi räägib, kui on lasknud kõlada, et õpetajate neljaastmelise karjäärimudeli rakendamiseks ületuleva aasta algusest, millega kaasneb paljudele pedagoogidele palgatõus, on valitsus raha leidnud ja eraldanud.