Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Kümned tuhanded eestlased peavad rasket võitlust diabeediga: šokk, pisarad ja küsimus – miks? (2)

Copy
Mattiase ema Piret paigaldab pojale glükoosimonitori, et veresuhkrut oleks võimalik jälgida. Mattiase eluunistus on saada piloodiks, kuid diabeedi tõttu võib see olla raskendatud.
Mattiase ema Piret paigaldab pojale glükoosimonitori, et veresuhkrut oleks võimalik jälgida. Mattiase eluunistus on saada piloodiks, kuid diabeedi tõttu võib see olla raskendatud. Foto: Eero Vabamägi

Eesti Diabeediliidu andmetel põeb diabeeti maailmas ligi 415 miljonit inimest, Eestis on see diagnoositud umbes 70 000 inimesel, mis tõi tänasel rahvusvahelisel diabeedipäeval taas esile tervisemure, mille eest pole kaitstud meist keegi.

Kuue aasta eest diagnoositi esimese tüübi diabeet toona üheksa-aastasel Mattiasel. Ema Piret meenutab, et pojal oli kooliaasta äsja läbi saanud, kuid ikka kurtis poiss lakkamatu väsimuse üle. Nii Mattias kui ka Piret seostasid väsimust pingelangusega, mis kooliaasta lõppemisega kaasneda võis. «See aga ei lõppenud ära, vaid kestis ja kestis,» kirjeldab Piret.

Aastal 2002 diagnoositi esimese tüübi diabeet ka Annaliisal, kes oli sarnaselt Mattiasega diagnoosi saamisel üheksa-aastane. Annaliisa mäletab samuti väsimust, kuid selle kõrvale toob ta välja suure joogijanu.

Tagasi üles