Nii nagu eestlased hoiavad pöialt, et Ukraina jaks vene agressorite vastu ei raugeks, hoiavad küllap paljud pöialt, et Rainer Saks ei väsiks tegemast igapäevaseid ülevaateid tollest kohutavast sõjast.
100 NÄGU ⟩ Rainer Saks: ei päevagi sõjast puhkust
Kui ukrainlased alla ei anna, ei tohi mina ka alla anda, ütles selle aasta algul Rainer Saks, kelle Eesti ajakirjandus on üksmeelselt tituleerinud julgeolekuanalüütikuks. Kes ta ka on. Peale selle, et ta on küberturbeettevõtte CybExer Technologies välissuhete juht.
Saks, kes on varem töötanud nii riigikantselei koordinatsioonidirektori, presidendi kantselei direktori kui ka teabeameti peadirektorina, on oma sõna pidanud. Ta ei ole alla andnud. Vankumatu järjekindlusega avaldab ta igal hommikul kella üheksa paiku ülevaateid ukrainlaste visast kaitsesõjast vene agressorite vastu. Ta lubas kevadel, et jätkab nendega isegi siis, kui peaks Parempoolsete erakonna nimekirjas pääsema Euroopa Parlamenti. Ei pääsenud. Ju soovisid inimesed olla kindlad, et ta jääks oma tarkuse, lugemuse ja kogemustega pigem ikkagi Eestisse, mitte ei laseks sel kõigel lahustuda Brüsseli lõputuis koridorides.
Rahva usaldusest valimistel tal mingil juhul puudu ei tulnuks. Tema koostatud sõjaülevaated on hindamatu väärtusega igaühele, kellele läheb korda Ukraina käekäik – ja sedakaudu ka Eesti, kogu Euroopa ja vaba maailma käekäik. Võrreldes näiteks Igor Taroga, kes samuti Venemaa alustatud Ukraina-vastase sõja algul innukalt raporteid kokku pani, ja Teet Kalmusega, kes teeb seda jätkuvalt kolm korda nädalas, eristab Saksa kirjutisi ratsionaalsem toon ja suurem analüütilisus, mis tuleneb kahtlemata tema varasemast töökogemusest, sh välisministeeriumi kantslerina.
«Tunnistan ausalt, et hakkasin ülevaateid kõige rohkem koostama sellepärast, et olen Ukraina teemaga võrdlemisi palju tegelenud,» rääkis Saks kõigest mõni päev enne seda, kui Postimees nimetas ta tänavu veebruari algul aasta arvamusliidriks. «Kuna ma ei ole enam riigitööl, tekkis mõte, et võiksin postitada sotsiaalmeedias, kus mul pole varem ühtegi kontot olnud. Enese vormis hoidmiseks on see väga hea.»
Kasu sellest pole üksnes talle endale, vaid kogu Eesti rahvale. Uudistekanalid hoiavad küll inimesi pidevalt kursis üksikute sündmustega, kuid sõjas on kerge kajastatavaid juhtumeid üle- või alatähtsustada, lihtne on ka väärinfo lõksu langeda. Saksa ülevaadete väärtus seisneb paljuski selles, et ta tõstab lugejad sõjaudust kõrgemale ning näitab suuremat pilti, mis laseb aimu saada, kuhu sündmused võivad areneda, miks nad niimoodi arenevad ning mis võib olla kõige selle tagajärg.