/nginx/o/2024/11/12/16480758t1hbd72.jpg)
Andmete korrastamine on nagu spordisaalis käimine – kõik teavad, et seda peaks tegema, aga paljud üritavad viimasel hetkel enne tähtaega end vormi ajada. Olgem ettenägelikud ja tehkem andmed korda kohe seal, kus nad tekivad, ja kohe, kui nad tekivad. E-arved on üks koht, kus ettevõtte jaoks olulised andmed luuakse.
Ettevõtluses tekib tohutul hulgal andmeid tehingute, töötajate, tarnijate ja klientide kohta. Kõik need on aga täiesti kasutud, kui need pole ettevõtjale kergesti kättesaadavad või jäävad lihtsalt kuhugi serverisse seisma. Veel hullem, kui andmed on justkui käepärast, aga need on vigased, aegunud, täis kordusi ja küsitavusi. Reaalajamajanduse konverents on võimalus teada saada, kuidas olla andmete alal laisk, aga tõhus ning kuidas andmete jõudu enda heaks tööle panna.
Õigeaegne ja masinloetav andmete vahetamine muudab iga ettevõtte tegevuse tõhusamaks. Iga algus on keeruline, kuid veel raskem on siis, kui need sammud tegemata jätta. Ideaalis tuleks andmeid sisestada ühe korra ja õigesti ning edaspidi saaks samu andmeid kasutada nii ettevõtte sees otsuste tegemiseks, prognoosimiseks kui aruandluseks. Riigis on korrastamisel aruandluses nõutavad andmed, kuid pelgalt aruandlus ei ole eesmärk. Laiem eesmärk on, et keegi Eestis ei peaks tegema tühja ja nüri tööd, mida masinad saaksid paremini ja kiiremini teha.
/nginx/o/2024/11/15/16485856t1h1154.png)
Digitaliseerumine on hädavajalik kõigile Eesti ettevõtetele, kes soovivad kasvada, väärtust suurendada ja maailma vallutada, olgu tegemist tootmise, teenuste või kaubandusega. Keegi meist ei ole nii rikas või vähetähtis, et tühja rapsida.
Reaalajamajanduse lahenduste kasutamine aitab seda saavutada, sest andmeid ei pea käsitsi ühest tarkvarast (või veel hullem – paberilt) teise tarkvarasse sisestama. Automatiseerimise abil väheneb vigade hulk, suureneb andmete täpsus ja kiireneb ligipääs usaldusväärsele teabele.
Itaalia maksuameti esindaja Mario Carmelo Piancaldini toob konverentsil välja, kuidas e-arvetele üleminek on Itaalias vähendanud ettevõtete halduskoormust ning pettuseriske. Itaalia muutis e-arved kohustuslikuks 2019. aastal, et takistada maksudest kõrvalehoidmist ja hallata paremini finantsandmeid. Tulemuseks oli kiire halduskoormuse vähenemine ning maksutulu kasv, kuna süsteem tuvastas automaatselt katsed maksude tasumisest kõrvale hiilida.
Andmete maailm on aga märksa põnevam kui pelgalt raamatupidamine, mis ei pane just kõigil silma särama. Tartu Ülikooli geenivaramu juht Lili Milani jagab konverentsil oma nägemust geeniteaduse ja personaalmeditsiini tulevikust, tema ettekande fookuses on andmete eetiline ja läbimõeldud kasutamine tervishoius. Just isiklikule genoomile vastava meditsiini tulek aitaks igaühel tervelt elatud aastaid juurde saada.
Õigesti kogutud ja kasutatud andmed päästavad elusid ja vähendavad kliimamuutuste mõju. Paljud suurettevõtted ja rahvusvahelised partnerid nõuavad juba praegu, et tarnijad suudaksid mõõta oma mõju keskkonnale ja ühiskonnale. Kui need andmed on automaatselt kättesaadavad ja usaldusväärsed, on Eesti ettevõtetel lihtsam siseneda uutele turgudele.
Üks suure keskkonnamõjuga tegevusala on põllumajandus, ilma milleta me kuidagi toime ei tule. Kui toidutootmist tõhusamaks muuta, jõuame kliimaeesmärkidele lähemale. Juba nüüd suudavad ka põllutöömasinad koguda andmeid ümbritseva keskkonna ja tehtud töö kohta. Need aitavad toidutootmise keskkonnamõju vähendada, samuti põllumehe raha kokku hoida, sest kastma ja väetama peab täpsete andmete olemasolu korral just nii palju, kui hädapärast vaja. Anton Žukov räägib konverentsil, kuidas põllutöömasinate nutikust ära kasutada. Reaalajamajanduse projektides on tema ülesanne olnud just põllutöömasinatelt saadud andmete analüüs ja e-põlluraamatu arendamine.
Tulevik ei kuulu enam neile, kes lihtsalt koguvad andmeid, vaid neile, kes suudavad neid targalt tööle panna. Reaalajamajanduse konverents 2024 on suunatud neile, kes soovivad mõista andmete jõudu ja võtta kasutusele lahendusi, mis toetavad ettevõtteid igapäevatöös ja loovad uut väärtust. Konverents toimub 4. detsembril Noblessneri valukojas, seda juhivad teleajakirjanikud Urmas Vaino ja Johannes Tralla. Virtuaalne registreerimine on avatud kuni 27. novembrini.
Ära jää ilma võimalusest osaleda ja registreeri end juba täna, et saada osa põnevatest aruteludest ja anda oma panus Eesti andmepõhise tuleviku kujundamisse.