/nginx/o/2024/11/12/16479638t1hab05.jpg)
Jalakrambid on piinarikas kogemus, mille all kannatab palju inimesi. Õhtused või öised jalakrambid häirivad tugevasti und ning võivad muuta jalalihased pikemaks ajaks valusaks. Paraku kipuvad jalalihaste krambid üha korduma, põhjustades kestvaid kannatusi. Altpoolt leiad arstide nõuandeid krampidest vabanemiseks.
Jalalihaste krampe võivad põhjustada erinevad tegurid, millest suur osa on seotud sinu igapäevaste harjumuste või üldise terviseseisundiga. Siin on jalakrampide levinumad põhjused:
Vedelikupuudus. Ebapiisav vedeliku tarbimine võib põhjustada elektrolüütide tasakaalu häireid, mis omakorda mõjutab lihastoonust ja võib tekitada lihaskrampe.
Lihaspinge ja sundasendid. Pikaajaline lihaspinge, istuv töö või vale asend une ajal võivad tekitada lihaspingeid ja põhjustada öiseid krampe.
Magneesiumipuudus. Magneesiumil on tähtis roll lihaste kokkutõmbumises ja lõdvestumises. Magneesiumipuudus on lihaskrampide tekkimise kõige sagedasemaks põhjuseks.
Liigne füüsiline aktiivsus, eriti siis, kui lihased ei ole harjunud sellise koormusega, võib põhjustada krampe.
Rasedus. Raseduse ajal tekib üsna sageli magneesiumi puudus, mis on üheks levinumaks krampide põhjuseks.
Vereringeprobleemid. Halvenenud vereringe võib põhjustada lihaste ärritust ja krampide teket.
Kuidas jalakrampidest vabaneda?
Alustama peaks piisavast vedelikutarbimisest, mis hoiab keha hüdreerituna ja aitab ka hoida normaalset elektrolüütide tasakaalu. Kehaline aktiivsus ja liikumine tugevdavad jalalihaseid ning muudavad need paindlikumaks ja elastsemaks. Töötades on soovitav vältida sundasendeid, võtta puhkepause, liikuda ja teha jalalihaste harjutusi. Regulaarsed jalgade sirutamis- ja venitusharjutused lõdvestavad lihaseid, aidates samuti krampe vältida.
Siis kui lihases tekib kramp, on abiks masaaž ja venitamine. Masseerige õrnalt krambis lihast, et pingeid leevendada ja aidata tal lõdvestuda. Venitamine võib samuti aidata jalakrampe leevendada. Sirutage istudes jalg välja ja tõmmake seda varvastest enda poole. Soe dušš aitab lihaseid lõdvestada ja parandab verevarustust, külm dušš või külmakott aitab vähendada turset ja põletikku.
Jalakrampide tõhus leevndaja: magneesium
Magneesium on väga oluline mineraal, millel on inimorganismis tuhandeid erinevaid ülesandeid. Magneesium on hädavajalik ka lihaste normaalseks tööks, reguleerides lihaste kokkutõmbumist ja lõdvestumist. Magneesium osaleb rakkude energia varustamises, mis on oluline lihaste normaalseks toimimiseks ja krampide ennetamiseks. Magneesium tasakaalustab närvisüsteemi ning mõjutab närviimpulsside ülekannet. See loob eelduse korrastatud talitluseks ja krampide vältimiseks.
Apteekides on saadaval mitmeid erinevaid magneesiumi vorme, millist magneesiumi tuleks eelistada?
Hea valik – magneesiumdiglütsinaat
Selleks, et magneesium saaks lihaste talitlust positiivselt mõjutada, peab ta olema hästi omastatav. Vanema põlvkonna magneesiumipreparaadid, mis sisaldavad magneesiumoksiidi või teisi “tavalisi” magneesiumi vorme, on piiratud imendumise ja omastatavusega ning ei suuda reaalselt lihastalitlust reguleerida.
Uue põlvkonna magneesium on Magnefol, mis sisaldab magneesiumdiglütsinaati ja foolhapet. Magneesiumdiglütsinaat on magneesiumi ja aminohappe glütsiini kompleks, mis on väga hea imendumise ja omastatavusega. Magneesiumdiglütsinaadi eeliseks varasemate magneesiumi vormide ees on ka see, et ta jõuab piisaval hulgal närvirakkudesse, mis on efektiivse krampe lõõgastava toime eelduseks. Magnefoli koostisse kuuluval glütsiinil on oluline roll lihaste lõõgastumises, mistõttu aitab ta vähendada lihaspingeid ja vältida krampide teket.
Magnefol- hästiomastatav magneesium, foolhappe ja B-vitamiinidega toetab ka närvirakkude, aju ja lihaste normaalset talitlust, aitab lihaskrampidega toime tulla ning raseduse ajal aitab hoida ema ja loote tervist.
/nginx/o/2024/11/12/16479871t1h6dd4.jpg)
Magnefol on saadaval apteekides kõikjal Eestis, novembris soodushinnaga:
Apotheka apteekides ja www.kbmtervis.ee e-poest SIIT.
:format(webp)/nginx/o/2023/01/27/15103762t1hb69b.png)