Põhiseaduse muutmine ähvardab takerduda lõpututesse vaidlustesse

Küsimus taandub sellele, et kellelt võtta ära valimisõigus ning kuidas seda konkreetselt ja täpselt sõnastada. Põhieesmärk on agressorriigi kodanikelt valimisõiguse äravõtmine. Foto: Postimees

Kuigi riigikogu menetlusse antud kaks põhiseaduse muutmise eelnõu teenivad üht eesmärki – piirata kohalikel valimistel osalemise õigust –, erinevad need sisu poolest.

Peamiselt riigikogu opositsioonisaadikute esitatud 28 allkirjaga variant on selgem kui pikema tekstiga ning juba ka vastuoluliseks nimetatud eelnõu koalitsiooni poolt, millel on 61 allkirja.

«Nii 28 riigikogu liikme algatatud kui ka 61 allkirjaga põhiseaduse muudatuse taga on laias plaanis võetuna Isamaa,» ütles Isamaa parlamendifraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder. «Reformierakond, sotsid ja teised lähenevad muudatustele teistmoodi. Koalitsioonilepingutes on räägitud valimisõiguse ajutisest peatamisest sõja ajal, ja vahepeal käis läbi, et põhiseadusse kirjutatakse sisse keeld ehk see, kellel ei ole õigus valimistel osaleda. Ja kuigi on lähtutud meie lihtsast variandist, tuli lõpuks ikkagi välja kaks väga erinevat eelnõu.»