100 NÄGU ⟩ Ursula von der Leyen: keisrinna Brüsseli kontorihoone katusekambris

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. Foto: Philippe Buissin / Euroopa Parlament / Euroopa Liit

Ajal, mil Euroopa suurriikide liidrite jalgealune vangub, pingutab Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen Brüsselis kindlalt enda käes püsivaid võimuohje.

Suviste Euroopa Parlamendi valimiste eel oli von der Leyeni komisjoni juhina jätkamise osas üksjagu kõhklusi, mis siis, et ta tüüris Euroopa Liidu läbi viiest raputusi täis aastast. Teda jälitasid etteheited salatehingute pärast Covid-19 vaktsiinide hankimisel, paremleer ja põldurid kurjustasid tema rohepoliitika pärast, vasakpoolsed ja rohelised olid pahased katsete üle sedasama rohepoliitikat mõnevõrra tagasi pöörata. Lisaks tekitas paksu verd von der Leyeni otsus pakkuda vargsi koostöökätt Itaalia paremäärmuslastele.

Paremtsentristide kindel võit eurovalimistel ja heade alternatiivide puudumine von der Leyenile tähendas aga, et sakslanna jätkab ametis ehk senisest isegi tugevamalt positsioonilt. Veelgi enam mänguruumi annab von der Leyenile muidu Euroopas särada sooviva president Emmanuel Macroni habras seis Prantsusmaal ja kantsler Olaf Scholzi eeldatav peatne võimu kaotamine Saksamaal.

Nii saab von der Leyen minna uuele ja eelmisega ilmselt samavõrd väljakutseterohkele ametiajale vastu justkui ELi võimukas keisrinna, kes valitseb päevad ja ööd – Brüsselis viibides elab ta Euroopa Komisjoni hoone viimasel korrusel asuva kabineti kõrval väikeses konkus – kindlakäeliselt eurooplasi.