Louis Zezeran: Eesti on mulle pakkunud juba kaks täiesti ainulaadset võimalust

Louis sõnul on eestlastel väikse rahvana väga tugev kogukonnatunnetus ja inimesed on siin omavahel palju tihedamas kontaktis. Foto: Erakogu

Pea viisteist aastat tagasi seljakotireisijana Eestimaa avastanud austraallane Louis Zezeran (44) leidis siit endalegi üllatuseks eest ainulaadse võimaluse arendada välja siinmail veel tundmatu püstijalakomöödia žanr. Kuigi lume ja põhjamaise käreda talvega Comedy Estonia ristiisa sõbraks saanud ei ole, suhestub ta eestlaste armastusega maaläheduse vastu. Siinsete koomikatalentide mentorluse kõrvale on tänaseks lisandunud uus põnev väljakutse – Louis on juhtimiskoolitaja Eesti eriüksuslaste poolt asutatud ettevõttes Combat Ready. Igal juhul on tatrajahust tume leib leidnud kindla koha tema igapäevases menüüs.

Aasta oli siis 2006. Seltskond australlastest seljakotireisijaid maandusid Tartusse ja sattusid otse keset tudengipäevade melu. "Üliõpilaste värk – õlletelk, meelahutuslikud mängud, ümberringi üdini positiivne energia," meenutab Louis oma meeleolukat saabumist. "Keegi kutsus meid osa võtma võistlusest, et leida endale õhtuks kohtingukaaslane. Suundusime edasi ööklubisse Johnny Depp ja sain suhelda paljude toredate inimestega," jätkab ta. Pruudi leidis ta siinmailt siiski alles aastaid hiljem.

Enne siia sattumist ei teadnud Louis Eestist mitte midagi. "Jõudsin Eestisse huvitaval ajal, kui siin valitses veel omamoodi metsik lääs. Mäletan kuidas jalutasin Hansapanga uksest sisse ja ütlesin, et vajan pangakontot, sest tegin kaugtööna IT-konsultatsioone. Andsin oma hosteli aadressi ja boom! – pangakonto olemas. Täna enam nii ei saaks, asjad on kõvasti edasi arenenud," pajatab Louis ja lisab, et tal on Eesti arengute üle väga hea meel.

Louis koos stand-up koomiku Ari Matti Mustoneniga, kes on viimastel kuudel USAs endale nime teinud. Foto: Erakogu

IT-haridusega Louis arendas e-Eestis välja hoopis püstijalakomöödia žanri

Ühel hetkel mõistis IT-haridusega tehnloogiasektoris töötanud Louis, et üheksast viieni töövorm ei ole tema jaoks. Aastal 2005 proovis ta Sydneys teatriprodutsendi tööd ja avastas selle käigus endas uued loomingulised võimed. "Sain aru, et teatri produtsent on tegelikult eelkõige tugev projektijuht ja see võiks mulle sobida," ütleb ta.

2006. aastal sattus ta Eestisse, kolis vahepeal aastaks Rootsi, korra põikas ka Soome. "Mul oli igav ja tahtsin leida sõpru. Soomes viis elu mu kokku ameeriklasest püstijalakoomiku Eric Seufertiga ja me mõlemad omasime kokkupuudet Eestiga. Mõtlesime, et proovime siin ka püstijalakoomika etendusi, sest keegi ei paistnud seda meelelahutusvormi pakkuvat. Esimesed kaks etendust tegime 2010. aastal Tartu tudengipäevadel ja siis ühe Tallinnas," meenutab Louis Comedy Estonia sünnilugu. Eestlased võtsid püstijalakoomika väga soojalt vastu ja Comedy Estonia läks tegijate endigi jaoks uskumatult kiiresti käima. "Eestlased on tegelikult palju parema huumorimeelega kui nad ise arvavad," leiab Louis.

Eestlasest koomiku ja äripartneri Sander Õigusega klappis neil koostöö esimesest hetkest. "Mina tõin oma rahvusvahelise kogemuse ja keskendusin produktsioonile, Sander tõi omalt poolt juurde kohaliku keele ja kultuuri nurga. Me olime väga motiveeritud ja tahtsime luua midagi, millel oleks päriselt kultuurilist mõju," räägib ta. Louis on väga rõõmus, et täna on Eesti stand-up koomikute tase väga tugev ja tänu Ari Matti Mustonenile teatakse neid juba ka rahvusvahelisel areenil.

Nüüdseks on ettevõtlik Louis leidnud endale Eestis juba teise põneva väljakutse. "Praegu tegutsen ma juhtimisinstruktorina Eesti ettevõttes Combat Ready, mille on asutanud endised eriüksuslased. Mina olen koolitajatest ainus, kellel ei ole militaarset tausta. See on juba teine täiesti ainulaadne võimalus, mis Eesti mulle pakkunud on," tõdeb ta.

Louis sõnul võib stand-up komöödia klassikalise teatriga võrreldes palju interaktiivsem kunstivorm ning publik võib ka ise sõna sekka öelda. Foto: Erakogu

Põhjamaalased ei ole sugugi nii tõsised ja kinnised, kui arvatakse

Loius on elanud ka Rootsis ja Soomes ning leiab, et stereotüüp tõsistest ja kinnise loomuga põhjamaalastest ei vasta sugugi tõele. Püstijalakoomöödiaga alustades pidi siinset publikut vaid õige pisut veenma, et ka eestikeelne koomik võib olla naljakas. "Päris esimestel etendustel oli meil vahel saalis kaasas paar sõpra, kes tegid õigel hetkel naermisega otsa lahti ja julgustasid publikut hoogsalt kaasa elama," meenutab Louis.

«Meil Austraalias on küll ooperimaja, aga ega me ei käi seal väga tihti. Eestlased aga armastavad teatrit ja on harjunud seal käima.

Aitasime siinsel publikul aru saada, kuidas käituda stand-up-etendusel, mis on klassikalise teatriga võrreldes palju interaktiivsem etenduskunsti vorm. Näitasime ette, et siin on lubatud aktiivselt kaasa elada, plaksutada, julgelt naerda ja vahel – miks ka mitte – ise sõna sekka öelda,» selgitab Comedy Estonia ristiisa.

Eesti kultuurimaastikul on austraallasele muljet avaldanud ka siinne hiphop kultuur. "Sarnaselt püsitjalakoomöödiale on ka hiphop siinsel kultuurimaastikul võrdlemisi uus ja mittetraditsiooniline. Minu arust on leitud väga hea tasakaal selle rahvusvahelise žanri kohalikuks muutmisel, mis oli ka meie eesmärk Comedy Estoniat luues," toob Louis paralleeli. "Eesti hiphopi festival on väga lahe ettevõtmine ja siinsed tegijad, nagu näiteks Genka, on väga professionaalsed," ütleb ta.

Eestit iseloomustab tugev kogukonnatunnetus

Louis leiab, et riigi omamine kõigest 1,3 miljoni inimese jaoks on demokraatias üks väga huvitav eksperiment. "See, et meil on sellise rahva arvu jaoks olemas piirid ja kõik riigi jaoks vajalikud süsteemid, oleme Euroopa Liidu, ÜRO ja NATO liige on tõesti ainulaadne. Mujal maailmas on 1,3 miljonit tavaliselt kõigest üks linn," sõnab Louis.

Väikse rahvana on eestlastel tema hinnangul väga tugev kogukonnatunnetus ja inimesed on siin omavahel palju tihedamas kontaktis. "Sa võid vabalt kohalikus supermarketis tuntud poliitikuga kohtuda. Austraalias ei juhtuks sellist asja kunagi, seal on kõik nagu kaugem," nimetab ta Eesti elu põhilise erinevuse suurriigi omaga.

Louis juhtimas EASi korraldatud livestream üritust enne koroonakriisi. Foto: Erakogu

Kuulsuselt teine eestlane, kes pole eestlasena sündinud

Louis Zezerani nimi ja nägu on paljudele eestlastele tuttav. Kuulsaks ta ennast ei pea, aga möönab, et on siinkandis ehk mõõdukalt tuntud. "Olen märganud, et kui pöördun näiteks kasvõi mõne riigiasutuse poole või lähen postkontorisse oma paki järele, siis nad on minust ikka nagu midagi kuulnud. See, et olen mõnevõrra tuttav, on kindlasti mu elu siin lihtsamaks teinud ja rohkem uksi avanud. Saan öelda, et olen Eestis väga hästi kohanenud ja tüüpilisi sisserännanute muresid mulle osaks langenud ei ole," tõdeb austraallane.

Naljaga pooleks lisab Louis, et ta on kuulsuselt teine eestlane, kes pole eestlasena sündinud. "Kõige kuulsam sünnipäraselt mitte eestlane on minu meelest Dave Benton, sest tema võitis Eurovisiooni lauluvõistluse. Mul midagi nii suurejoonelist ette näidata ei ole. Dave on olnud külaline mu taskuhäälingus ja ta on päriselt ka väga äge inimene. Võiksin terve päev kuulata lugusid tema elust," ütleb Louis.

Stand-up koomikud Elen Veenpere, Sander Õigus, Louis Zeeran, Karl-Alari Varma ja Janika Maidle aastal 2013. Foto: Erakogu

Maalähedane rahvas on võitnud austraallase südame

Tänaseks juba pea viisteist aastat Eestis elanud Louis on tähele pannud, et eestlased on väga maalähedane rahvas. "Eestlased armastavad palju looduses käia, neile meeldib veeta aega oma maakohtades, käia metsas ja mere ääres, korjata seeni ja marju. Teil on oma maaga väga tugev side ja see on midagi, millega ma täitsa suhestun,"  ütleb maakera kukalpoolelt väiksesse Eestisse sattunud mees. "Kuigi ma elan peamiselt linnaelu ja olen külastanud mitmeid maailma suurlinnu, igatsen minagi vahel südames „oma suurt lõuna maalappi“, nagu me Austraalias ütleme," räägib ta.

Samuti mõistab ta eestlaste individuaalsust ja vajadust olla vahel omaette. "Siinmail armastatakse näiteks väga sauna. Kuigi ma lõpuni sellest pisut paganlikust kombest aru ei saa, siis mulle tundub, et saun on eestlaste jaoks koht, kus kõik on võrdsed. Seal tuntakse ennast turvaliselt ja räägitakse kõik jutud südamelt ära," märgib ta.

Käreda põhjamaise talve ja lumega ta aga sõbraks saanud ei ole, sest peab end loomult päikeseinimeseks. "Talve ma jah ei salli, olen läbi ja lõhki päikeseinimene. Aga leian, et igal kohal on omad plussid ja miinused. Nii et ükskõik kus sa elad, kõike head korraga ei saa," ütleb Louis.

Eesti köögiga on ta ajapikku ära harjunud. "Ei saa öelda, et hapukapsas ja verivorst on mu vaieldamatud lemmikud, aga võin neid süüa küll," ütleb Louis. Väiksest rannikuäärsest Austraalia linnast pärit mees ei pea aga sugugi lugu mereandidest. "Ma ei pista suhu mitte midagi, mis on pärit Läänemerest. Heeringas ja muu säärane kraam ei ole üldse minu teema," märgib ta. Siinmail palavalt armastatud must leib on talle aga meeldima hakanud küll. "Mu tüdruksõbra lemmik on Marta Pagari Eestis kasvatatud tatrajahust tume leib ja see on meil põhimõtteliselt iga päev laual," tõdeb kuulsuselt teine eestlane, kes pole eestlasena sündinud.

KOLM KÜSIMUST

Lemmik eestikeelne sõna?

"Mul ei ole ühte lemmikut sõna. Kui Comedy Estoniat käima lükkasime, ei saanud ma eesti keelest ju suurt midagi aru. Publiku naer oli selleks märgiks, mis näitas, et asi töötab. Eesti keelt mitte kõneleva inimesena on mul aga olnud võimalus siinseid püstijalakoomikuid hoopis teistsuguse kõrvalpilguga vaadata – kujundada nende mõtteviisi ja arendada nende oskusi, et luua neile tulevaseks karjääriks tugev stardiplats. Järsku siis on talendijuhtimine see minu talent," mõtiskleb Louis.

Lemmiktoit

Marta Pagari Eestis kasvatatud tatrajahust tume leib.

Lemmikbänd

Tanel Padar, tema oli mu esimene kokkupuude Eesti muusikaga. Pealegi on Tanel ja Dave võitnud Eurovisiooni lauluvõistluse ja see on kõva sõna.

Intervjueeris ja kirjutas Marika Pärn.

Artikkel on osa meediaprogrammist „Mitme näoga Eesti», mis toob esile Eesti kultuuririkkust. Meediaprogrammi toetab Kultuuriministeerium ja kaasrahastab Euroopa Liit.