Sisuturundus

Teise maailmasõja naisspioonid: sõjaaja kangelannade rääkimata lood

7. november 2024, 13:44

„Teise maailmasõja naisspioonid“ on Viasat History telekanali kuueosaline dokumentaalsari, milles tunnustatakse julgeid naisi, kes eelarvamustest hoolimata töötasid spioonina, soovides muuta sõja kulgu ja riskides oma eluga.

Alates 2. novembrist pakutakse igal laupäeva õhtul televaatajatele värvikat materjali ja eksperdiintervjuusid, mis äratavad ellu teise maailmasõja naisspioonide lood. Näiteks saab tutvuda selliste kangelannadega nagu Virginia Hall, Catherine Dior ja Vera Eriksen. Sari pakub võimalust heita pilk nende tähelepanuväärsete naiste ellu ja erakordsesse panusesse.

Virginia Hall: lonkav naine, kes astus vastu natsidele

Virginia Hall oli esimene naisspioon, kes teise maailmasõja ajal Prantsusmaale imbus. Hoolimata sellest, et ta kaotas sõjaeelses jahiõnnetuses oma jala, töötas ta vabatahtliku kiirabiautojuhina, kandes puujalga ja päästes haavatud sõdureid. 1940. aastal, kui Pariis oli langenud sakslaste kätte, lõi Virginia Lõuna-Prantsusmaal võimeka vastupanuvõrgustiku, varustades agente raha, relvade ja toiduga ning võimaldades neile kohta turvamajas.

Kinnipidamist õnnestus lonkava naisena tuntud Virginial vältida kuni neli korda päevas, sest ta muutis osavalt oma välimust. Tema teod said legendaarseks – alates vahendite smugeldamisest Marseille’ politseijaoskonda kuni 12 vangi päästmiseni. Lõpuks sattus ta küll gestaapo tähelepanu alla, kuid tänu oma kohanemisvõimele ja julgusele oli ta siiski teise maailmasõja üks edukamaid spioone – ta ei jäänud kunagi päriselt vahele.

Catherine Dior: kõrgmoest eluohtliku spionaažini

Kultuslik Miss Diori parfüüm on saanud oma nime moedisainer Christian Diori õelt Catherine Diorilt, kes elas teise maailmasõja ajal ohtlikku topeltelu. Armastusest oma kaaslase Hervé des Charbonneries’ vastu ühines Catherine Prantsuse vastupanuliikumisega ning asus lekitama tähtsat teavet sakslaste liikumise, sõjalaevade ja miiniväljade asupaikade kohta.

1944. aastal sai gestaapo Catherine’i kätte, kuid ka piinamine ei murdnud teda ja ta ei avaldanud oma saladusi. Ta saadeti Ravensbrücki koonduslaagrisse, kust tal õnnestus pärast selle sulgemist 1945. aastal põgeneda. Sõjaaegsetest kannatustest räsituna kolis Catherine Provence’i, kus ta asus kasvatama roose, mida kasutati tema venna loodud parfüümis. Roosid sümboliseerisid vastupidavust ja armastust.

Vera Eriksen: kolmikagendi mõistatus

Vera Eriksen – kõige ilusam spioon, nagu teda sageli kutsuti – oli teise maailmasõja üks salapärasemaid naisagente. Taanis üles kasvanud naine värvati esmalt nõukogude luuresse ning hiljem osales ta ka MI5 ja Saksa sõjaväeluure tegevuses. Nii saigi temast kolmikagent. Andmetest paljastuvad tema ellujäämissoovist ajendatud otsused, mida tuli langetada väljapressimiste ja mõrvakatsete keskel.

Kui Saksa sõjaväeluure Vera Šotimaale toimetas, ei oldud tema missioonis ega lojaalsuses kindel. Teel Londonisse peeti ta kinni, kuid tema saatus on tänini teadmata. Ajaloolased on arutlenud, kas ta ka päriselt brittide heaks töötas või hukkus teadmata asjaoludel. Vera Erikseni lugu on teise maailmasõja spionaažiajaloo üks mõistatuslikumaid peatükke.

„Teise maailmasõja naisspioonid“ heidab valgust vapratele naistele, kes soovist abistada liitlasvägesid riskisid oma eluga ja tegutsesid vaenlase selja taga – eetris alates 2. novembrist laupäeviti kell 22.00 ainult Viasat History kanalil.