«Me palume tungivalt säilitada Pühtitsa kloostri status quo,» kirjutavad Kuremäe kloostri nunnad oma pöördumises riigikogule ja Eesti Kirikute Nõukogu liikmetele.
Kuremäe klooster näeb ennast poliitilise pantvangina: meilt nõutakse kiriku seaduse rikkumist (4)
Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalse Naiskloostri iguumenja Filareta kirjutab, et Pühtitsa klooster on muutunud pantvangiks poliitiliste jõudude kokkupõrkes, mis kokkuvõttes on ohuks kloostri eksistentsile.
Klooster ja nunnad ei osale poliitikas
Filareta rõhutab, et klooster ja nunnade tegemised on olnud alati väljaspool poliitikat.
«Kõik meie ootused on pööratud taeva poole ehk teisisõnu tulevase elu poole. See on meie eksistentsi aluseks. Aga praegu on asjaolud kujunenud selliseks, et meil pole võimalust vaikida. Suhtume suure nõutuse ja kibedusega katsetesse teha meid, Pühtitsa kloostri asukaid, vastutavateks selle eest, mis toimub poliitilisel areenil,» edastab ta.
Riigikogu kuulutas mais Moskva patriarhaadi Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks. Filareta kirjutab, et otsest sidet Vene Õigeusu Kirikuga (VÕK) vaadeldakse kui kallalekippumist Eesti julgeolekule, aga Pühititsa kloostri jaoks kõlab see nagu kohtuotsus.
«Klooster oma nunnadega, kelle keskmine vanus on 60 aastat, muutub avalduse loogika kohaselt otsekui õõnestustegevust teostavaks, terroristlikuks organisatsiooniks. Nõustugem, et see kõlab absurdselt,» kirjutab ta.
Patriarh Kirilli retoorikat ei toeta
Nunnad viitavad Patriarh Kirilli sõnadele ja märgivad, et nad ei toeta tema väljendatud seisukohta. «Meie palve oli, on ja jääb ka edaspidi palveks mitte mingite sõjaliste võitude eest, vaid palveks rahu eest.»
Filareta rõhutab, et klooster on 133 aastat vana ja kogu selle aja on nende müüride vahel kõlanud palve Eesti heaolu ja õitsengu eest, rahu eest Eestimaal ning Eesti rahva heaolu eest. «Tahaksime, et te teaksite seda ja peaksite alati meeles.»
Nunnad pöörduvad poliitikute poole, kel on nende sõnul seljataga möödunud sajandi kibe kogemus sõdade, riigipoolse vägivalla ja hirmuäratava genotsiidiga ning kes peaksid kõigis oma otsustes lähtuma tavalisest inimesest.
«Jätke meid poliitikast välja! Me soovime olla ainult Kristusega!»
«Igasugune poliitika puudutab nii või teisiti inimest – seda enam, kui see poliitika puudutab nii õrna valdkonda, nagu seda on kiriku ja riigi suhted. Meile tundub, et parlamendisaadikud on inimesed, kes seisavad seaduste järgimise eest ning nad ei peaks nõudma meie käest kiriku seaduse rikkumist,» leiab Filareta.
Ta lisab: «Võtke kuulda meie häält! Juba üle poole aasta juurutatakse Eesti ühiskonnas mõtet kloostrist lähtuvast ohust Eesti Vabariigile. Meid sunnitakse rikkuma kiriku põhikirja. Meid surutakse põhimõtteliselt õigusruumist välja ning muudetakse heidikuteks, teise sordi inimesteks, kellega võib käituda seaduse- ja kõlblusnõudeid eirates.»
Võrdlevad toimuvat vägivallaga
Filareta sõnutsi võib toimuvat võrrelda vägivallaga, mida lubab endale keegi, kes on tugevam, nõrgema vastu.
«Kas demokraatlikus riigis on lubatud niivõrd jõhker halvakspanu usulise organisatsiooni õiguste vastu? Kas teil on ükskõik, mida öeldakse selle kohta maailmas? Kas see karjuv ebaõiglus, milles te tahes tahtmata osalised olete, ei pane teie südametunnistust piinama?»
Filareta rõhutab kloostri apoliitilisust. «Pöördume teie poole lootusega, et terve mõistus ja armastus Eesti vastu sunnib teid nägema asjade tegelikku olukorda. Jätke meid poliitikast välja! Me soovime olla ainult Kristusega!»
Oktoobri lõpus kirjutasid Kuremäe nunnad siseministeeriumile, et sidemete katkestamine Vene Õigeusu Kirikuga on võimatu. Nende sõnutsi saab stavropigiaalsest staatusest ehk vahetust allumisest Moskva ja kogu Venemaa patriarhile loobumise algatada ainult Vene Õigeusu Kiriku juhtkond.
Siseministeeriumist öeldi, et Eesti seadused kehtivad ka Kuremäe kloostrile ja kui nad ise ei saa selleks vajalikke samme astuda, tuleb leida muid lahendusi.