100 NÄGU ⟩ Kusti Salm: raius numbri 1,6 miljardit rahva ajudesse

Kusti Salm Foto: Madis Veltman

Kaitseministeeriumi endise kantsleri Kusti Salmi ja 1,6 miljardi eurose laskemoona saaga võiks kokku võtta kui meisterliku, aga ka eneseohverdusliku strateegilise kommunikatsiooni operatsiooni.

Rahasummadel on pahatihti kombeks jääda abstraktseks ja raskesti hoomatavaks. Salm ja endine kaitseväe juhataja Martin Herem hakkasid intervjuudes 1,6 miljardi vajadust tilgutama juba aasta tagasi. Aga rahva teadvusesse ei kippunud see päris lõpuni kinnistuma. Ega ka tegelikult ajakirjanike teadvusse. Üks näide: kui siinkirjutaja aasta alguses Salmiga vestles, sai küsimuse rõhuasetus sõnastatud stiilis, et 1,6 miljardit on puudu kaitseväe maksimumvajadusest.

«Ei-ei, 1,6 miljardit on miinimumist puudu,» täpsustas Salm. 1,6 miljardi kommunikatsioon muutus iga kuuga üha intensiivsemaks. Siin-seal sosistati, et see on põhjustanud hõõrumisi Salmi ja kaitseminister Hanno Pevkuri vahel. Kuniks käis pauk: kantsler Salm teatas tagasiastumisest, põhjenduseks poliitikute soovimatus laskemoonaküsimust lahendada. Pretsedenditu juhtum Eesti avaliku sektori ajaloos ja kantslerite käitumisvalikutes.

1,6 miljardit on küll kõigest üks arv: kaitseväe tegelik vajadus on muidugi palju suurem, seda enam, et laskemoona hinnad on turul pidevas tõusus. Aga see konkreetne arv sai rahva ajusse naelutatud. Kui, tugevalt liialdades, kinnistus ühiskonnas narratiiv, et kui 1,6 miljardit eurot moona jaoks ei tule, siis Venemaa vastu meil sõjas võimalust ei ole, kadus poliitikutel võimalus seda ignoreerida: valitsus tegigi sügise alguses 1,6-miljardilise otsuse.

Tõsi, seda paar aastat pikema ajahorisondiga, kui kaitseväe ja Salmi tandem olid soovinud. Laskemoonaraha eraldatakse kuni 2032. aastani. Arvestades, et sõjalise ohu korral opereeritakse hetkel kõige kriitilisema ajaperioodiga 2027–2030, tuleb trummitagumist ka järgmistel aastatel jätkata, et kaitsevõimesse investeerimise tempot kiirendada.