Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe Hendrik Terrase (Eesti 200) sõnul on seadused tehtud eesmärgiga, et Eesti riik ja rahvus kestaks läbi aegade ning kui muutunud julgeolekuolukorras on vaja ka põhiseadust kiirkorras muuta, siis tuleb seda teha.
Terras: muutunud julgeolekuolukorras tuleb põhiseadust kiiresti muuta (3)
«Eesti 200 seisukoht on olnud algusest peale, et agressorriikide kodanikel ei tohiks olla võimalust osaleda Eesti elu kujundamisel. Minu arvates ei ole tegemist maailmavaatelise küsimusega, vaid otsusega, millega kaitseme meie riigi julgeolekut ja rahvuslikke huve,» ütles Terras.
Ta lisas: «Venemaa on üritanud mõjutada valimisi paljudes riikides, sealhulgas Euroopa Liidus ja USAs – see on julgeolekuoht. Venemaalt tuleb võtta igasugune võimalus sedalaadi mõjutustegevuseks Eestis.»
Eelnõu seletuskirja järgi saaksid järgmise kohalike omavalitsuste valimistel osaleda Eesti kodanikud, kodakondsuseta isikud, Euroopa Liidu kodanikud ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni osalisriigi kodanikud, kes on vähemalt 16 aastat vanad.
«Sotside ettepanek, lisada nimistusse kodakondsuseta isikud, oli Eesti 200 jaoks raske otsus, aga meie peaeesmärk oli võtta Vene ja Valgevene kodanikelt hääleõigus enne järgmise aasta kohalike omavalitsuste valimisi. Selle eelnõuga saab see tehtud,» sõnas Terras.
«Põhiseaduse kiirkorras muutmiseks on vaja nelja viiendiku riigikogu liikmete toetust, aga riigi julgeolekut puudutavates küsimustes on parlamendis head koostöövaimu jagunud. See on ajalooline võimalus näidata meie otsustavust Eesti julgeoleku ja riikliku identiteedi kaitseks,» ütles Terras.
Kuidas käib põhiseaduse muutmine kiireloomulisena?
Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu kiireloomulisena käsitlemiseks on vaja, et riigikogu toetaks algatamist neljaviiendikulise häälteenamusega ehk põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu käsitlemiseks kiireloomulisena peab selle poolt hääletama neli korda enam riigikogu liikmeid kui selle vastu.
Kui riigikogu põhiseaduskomisjon on teinud riigikogule ettepaneku võtta põhiseaduse muutmise seadus vastu kiireloomulisena, hääletab riigikogu kõigepealt seda ettepanekut. Nõutava häälteenamuse korral pannakse põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu lõpphääletusele.
Põhiseadus loetakse muudetuks, kui selle poolt hääletab 2/3 riigikogu koosseisust, s.t vähemalt 68 liiget.