Viimastel aastakümnetel on Eestis aina enam populaarsust kogunud õhk-õhksoojuspumbad. Aitavad nad ju säästa küttekuludelt, pakkudes külmaperioodil sooja ja kuumal ajal jahutust. Õhksoojuspumpasid kohtame aina enam kodudes, kontorites ja tootmisruumides, kus vastavalt vajadusele on võimalik temperatuuri vaid ühe nupulevajutusega reguleerida.
Kuhu paigaldada õhksoojuspump?
Tihti näeme seintel valgeid plastist soojuspumba siseosi, millest soe õhk ruumi voogab. Õhk-õhksoojuspumba siseosa taga on torud, mis on ühenduses õues asuva välisseadmega. Torudes liigub külmaaine, mis võimaldab soojusenergiat sise- ja välisseadme vahel transportida. Torutrass koosneb kahest isoleeritud vasktorust. Lisaks torudele on seal sise- ja välisosa vaheline elektrikaabel ning äravoolutoru jahutamisel siseosas tekkiva kondensvee eemale juhtimiseks. Et torustik ei muutuks ebamõistlikult pikaks, ei riivaks silma ning ei jääks looklema siseruumide seintele, on otstarbekas leida kliimaseadme siseosale selline asukoht, kus otse seina taga asuks seadme välisosa. Soojuspumba välisosa võib asuda maja seinal või selle ääres raamil kinnitatuna kivist või betoonist alusele.
Õhksoojuspump sobib suurepäraselt avaratesse ruumidesse, kus õhu liikumisel pole ees olulisi takistusi, kuid on paigaldatav ka sopilisematesse kodudesse või tööruumidesse.
Arvesse tuleb võtta mitmeid tegureid
Füüsikatunnist teame, et soe õhk liigub üles. Tihti soovitakse kütta ühe seadmega kahte korrust korraga, aga see võib olla raskendatud, kui esimesel korrusel asuv soojuspumba siseosa ja teisele korrusele viiva õhuvoolu suuna vahele jäävad takistused, nagu väikesed ukseavad ja kitsas trepiava, või pole soojuspump piisavalt võimas. Kui eesmärk on viia soe ka teistesse ruumidesse, on mõistlik valida kliimaseadme siseosa asukohaks ukse vastas olev sein ning jälgida, et õhu liikumise suunal poleks ees suuremaid mööbliesemeid või muid takistusi. Soojuspumba siseosa tuleks paigaldada suuremasse avatud ruumi. Sealt liigub soe õhk üldiselt väiksematesse tubadesse edasi. Väiksema toa kaudu suuremaid kütta enamasti ei õnnestu. Soojuspump saavutab väikeses toas kiiresti etteantud temperatuuri ja võtab hoo maha, kõrvalruumid jäävad nii jahedamaks.
Kui köetavaid ruume on mitu, on võimalik valida kaasaegne seade, millel on õhuvoolu suunamise režiim, mille abil suundub õhk kordamööda eri suundadesse. Sooja liikumine olenebki sellest, kui hästi õhk ruumide vahel liikuma pääseb. Lisaks pole kõrgete lagedega ruumides mõistlik paigaldada siseosa väga kõrgele, sest nii jääb siseosa nn soojakotti ja lõpetab kütmise enne, kui kogu tuba on ühtlaselt soojenenud. Samuti on kõrgel asuvat seadet keeruline hooldada. Teisalt ei ole meeldiv, kui õhuvool valgub inimestele peale, seega on parem paigutada soojuspumba siseosa paika, kus õhuvool otse pähe ei puhu.
Kuna soojuspumba valikul ja selle paigaldamisel on palju tegureid, mida arvesse võtta, on tark pidada nõu asjatundjatega. Eestis on palju pikaajalise kogemusega ettevõtteid, kes müüvad ja paigaldavad igal aastal tuhandeid soojuspumpasid. Üks usaldusväärsuse garantiidest on nende kuulumine Eesti Soojuspumba Liitu. Tähtis on leida usaldusväärne partner, kellel on piisavalt kogemusi, kes oskab leida ja soovitada sobiva seadme ning selle võimalikult efektiivselt tööle seadistada. Tihti sisaldab õhk-õhksoojuspumpade hind ka paigaldust, kuid sellekohast infot leiab iga müüja kodulehelt eraldi. Lõpetuseks sobib aga laialt tuntud vanasõna «Seitse korda mõõda ja üks kord lõika!».