Meretuuleparkidele pealemaksmise «hädavajadus» põhineb õhul ja topeltandmetel

Rohetiigri arvutuste järgi piisab Eestis realistliku energiavajaduse katmiseks olemasolevatest ja plaanitavatest maismaatuuleparkidest, meretuulepargid oleksid liiast. Pildil Sopi-Tootsi tuulepark. Foto: Mailiis Ollino

Valitsuse plaan panna meretuuleparkide ehitamise nimel mängu miljardeid eurosid maksumaksja raha põhineb ebatõenäolistel ja topeltandmetel ning Eesti realistliku energiavajaduse katmiseks pole meretuuleparke tõenäoliselt üldse vaja.

Valitsus tahab aastaks 2035 kasvatada Eestis elektritarbimise kahekordseks, 15,4 teravatt-tunnile aastas (TWh/a), mille katmiseks oleks väidetavalt lisaks muule vaja 4 TWh/a meretuuleenergiat. Poolele sellest tahaks valitsus anda hinnagarantii ehk maksta teatud alampiirist madalama elektrihinna korral elektritootmisele 20 aastat peale. Kliimaminister Yoko Alendri (RE) sõnul on jutt 2,6–5,2 miljardist eurost («Sotsid ja Eesti 200 ei saa aru kliimaministri tuuleenergia toetuste kavast», ERR 3.10).

Praegu on Eesti aastane elektritarbimine 8,2 TWh, sellest tööstustarbimine u 2 TWh.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusest (EIS) lekkinud info kinnitab realistide kahtlusi, et elektritarbimise kahekordistumise ning tööstustarbimise suisa nelja-viiekordistumise väide lõhnab blufi järele.