/nginx/o/2023/12/21/15794379t1h1ff8.jpg)
/nginx/o/2023/07/09/15445922t1h1785.jpg)
Tallinna halduskohus tegi otsuse peatada vastalanud hundijahi hooaeg ajutiselt kuni 4. detsembrini. Sel ajal hunte küttida ei tohi.
Kohus tõmbas äsja alanud hundijahile pidurit (28)
Kuigi keskkonnaamet saatis alles esmaspäeval välja pressiteate, et alates 1. novembrist kuni veebruari lõpuni tohib küttida 90 hunti, siis nüüd kohaldati esialgse õiguskaitse korras küttimise peatamine 4. detsembrini.
Selle aja jooksul ootab kohus poolte ehk MTÜ Eesti Suurkiskjad ja keskkonnaameti argumente, et otsustada, kas esialgset õiguskaitset pikendada kuni hundijahi hooaja lõpuni, 28. veebruarini.
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kuke sõnul on nad hoolimata esialgsest õiguskaitsest seisukohal, et praegune huntide küttimismaht on põhjendatud.
Ka jahimehed sõnasid ERRi uudisteportaalile, et isegi lubatud 90 on liiga vähe, sest huntide arvukus on märgatavalt kasvanud ning sagenenud on nii kariloomade kui ka koerte murdmine koduõues.
«Suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskavas on ette nähtud huntide arvukuse hoidmine 20–30 pesakonna piires. Riiklike seireandmete alusel saab väita, et see on ületatud,» lisas Kukk.
Pikem trend näitab tema sõnul, et huntide arvukus põhjustab rohkem kahjustusi. «Näiteks möödunud aastal murdsid keskkonnaametile teadaolevalt hundid 1411 lammast, mis on kõigi aegade kõige suurem murdmiste arv. Reguleeritud küttimine on taganud, et huntide arvukus ei ole langenud alla kavas ette nähtud taset. Küttimise keelamine võib kaasa tuua huntide suhtes omakohtu, mis võib nende populatsioonile mõjuda negatiivselt.»
Kohus kuulab ära kummagi poole arvamused
Tallinna halduskohtu pressiesindaja sõnas, et kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluses viidatud asjaolusid arvestades peab kohus põhjendatuks kohaldada esialgset õiguskaitset ajutiselt ilma põhjendusteta.
Ühtlasi võimaldab see kohtul teiste menetlusosaliste arvamuse ära kuulata, samuti on tegemist kiireloomulise taotlusega. «Arvestades esialgse õiguskaitse taotluses märgitut, leiab kohus, et keskkonnakaitselistel kaalutlustel ehk isendi kaitseks on vajalik ajutiselt peatada vaidlusaluse korralduse täitmine kuni 4. detsembrini.»
«Kaebaja ehk MTÜ Eesti Suurkiskjad on usutavalt esialgse õiguskaitse taotluses põhjendanud, et hundi kaitsestaatus ei ole soodne. Nagu vaidlusaluses korralduses viidatud aruandes öeldakse, on Eestis hundi kaitsestaatus ohualdis,» nentis pressiesindaja.