/nginx/o/2023/09/04/15568973t1hcfb7.jpg)
Kaubandus-tööstuskoja soovitusel peaks ettevõtete tegelike kasusaajate andmekogu ka tulevikus jääma koheselt ligipääsetavaks, olgugi et rahandusministeerium soovib nende andmete avalikku kättesaadavust piirata ja näha ette ka karistused niisugustele ettevõtetele, mis jätavad tegelike kasusaajate andmed esitamata.
Koda palus ministeeriumil veelkord läbi mõelda variandid, kuidas tagada kohustatud isikutele tulevikus kohene ligipääs tegelike kasusaajate andmetele ja täiendavalt hinnata plaanitavate sanktsioonide proportsionaalsust.
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise väljatöötamise kavatsus näeb ette plaani piirata tegelike kasusaajate andmete avalikku kättesaadavust. Nimelt on kavas tulevikus võimaldada andmetele ligipääs 30 päeva jooksul ligipääsuõigusega isikute nimekirja kuuluvatele isikutele. Ligipääs oleks näiteks Rahapesu Andmebüroo tegevusloaga isikutel, notaritel, vandeadvokaatidel, pankrotihalduritel ja vandeaudiitoritel. Põhjendatud avalduse esitamisel Tartu maakohtu registriosakonnale saaksid õigustatud huvi tuvastamisel andmetele ligipääsu ka rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse kohaselt kohustatud isikud, samuti kodanikuühiskonna esindajad, ajakirjanikud ja õigustatud huvi omavad isikud.
Koja hinnangul vajab andmete kättesaadavuse piiramise plaan täiendavat analüüsi ja läbi mõtlemist, et hoida ära ettevõtetele liigse halduskoormuse tekkimine. Nimelt näeb väljatöötamise kavatsus ette, et ainult ligipääsuõigusega isikud – näiteks vandeadvokaadid ja notarid – saavad tegelike kasusaajate andmetega tutvuda. Samas töötajatele, kes büroodes tugiteenuseid osutavad ja praktikas nende andmete kontrolliga tegelevad, tuleb luua eraldi alamkontod. Seejuures ei ole selge, kes peab looma sellise alamkonto. Koda tegi ministeeriumile ettepaneku võimaldada ligipääsuõigusega isikutel esitada nimekiri töötajatest, kellele tagada andmetele ligipääs.
«Lisaks tegime ettepaneku koostöös sihtgruppidega luua süsteem, mis tagab kõigile kohustatud ja õigustatud huviga isikutele võimaluse koheselt tegelike kasusaajate andmetele ligi pääseda,» kirjutab koda enda kodulehel. «Näiteks peab kinnisvaramaakler rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse kohaselt tehingu sõlmimisel koheselt kohaldama hoolsusmeetmeid, mille hulgas on ka tegeliku kasusaaja välja selgitamine. Hetkel on võimalik tegelikke kasusaajaid kõigil tasuta ja kohe äriregistrist vaadata, kuid plaani järgi ei saa näiteks kinnisvaramaakler oma seadusest tulenevaid kohustusi edaspidi koheselt täita.»
Lisaks on koja hinnangul vaja tagada võimalikult lihtne ja kiire ning ideaalis tasuta ligipääsuprotsess ka selleks, et ettevõtted saaksid õigeaegselt täita oma kohustusi, mis tulenevad Ukrainas toimuva Venemaa agressioonisõja tõttu kehtestatud sanktsioonidest.
Väljatöötamiskava järgi saab Tartu maakohtu registriosakond õiguse haldusmenetluse raames teha täiendavaid päringuid ja toiminguid, et kontrollida esitatud tegelike kasusaajate andmete õigsust. Kui menetluse tulemusel aasta jooksul on määratud kaks või enam trahvi ja andmete esitamise kohustust ei ole endiselt täidetud, siis võib registriosakond teha äriregistri pidajale ettepaneku juriidilise isiku kustutamiseks.
Koja arvates ei ole väljatöötamiskavatsuses piisavalt hinnatud mõjusid, mis kaasnevad plaaniga piirata juriidilise isiku õigust teha kandeid äriregistris või ta sundkustutada, kui ettevõte ei ole tegelike kasusaajate andmeid esitanud. Plaanis puuduvad põhjendused, kuidas on õigustatud juriidilise isiku õigus teha kandeid või ta kustutamine õigust loova iseloomuga äriregistrist, kui andmeid ei esitata informatiivse olemusega tegelike kasusaajate andmekogusse.
«Meie hinnangul on sellised meetmed liiga karmid ning ilmselt ka ebaproportsionaalsed, mistõttu tegime ettepaneku täiendavalt hinnata nende karistusmeetmete proportsionaalsust ja põhiseaduspärasust,» kirjutab koda.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)