/nginx/o/2024/11/01/16459656t1h9a93.jpg)
Liigiti jäätmete kogumine on meie olevik ja tulevik, millega tänaseks on vist enamik Eesti inimestest juba loodetavasti harjunud. Siiski tekitab aeg-ajalt küsimusi ohtlike jäätmete, sealhulgas aegunud ravimite ning e-sigarettide teema – kuhu need tuleb viia ja mis neist edasi saab? Tallinn avas oktoobris Lilleküla ringmajanduskeskuses uue, kõrgematele standarditele vastava ohtlike jäätmete kogumispunkti, kus on ohutu ja lihtne igale jäätmele õige koht leida.
Tallinna Ringmajanduskeskuse juhataja Rein Kalle ütleb, et ohtlike jäätmete kogumispunktidele eraldi nõudeid kehtestatud küll ei ole, kuid kõige olulisem on, et sealt ei lekiks jäätmed keskkonda ja see oleks inimestele turvaline. Äsjaavatud Lilleküla ringmajanduskeskuses on ohtlike jäätmete kogumise ruumis on mõeldud nii mugavusele kui ka ohutusele – ruum on kõrge, hästi ventileeritud ning valgustatud liikumisanduritega valgustitega. Sinna on paigaldatud valve ja tulekahjusignalisatsioonisüsteemid ning põrand on kaetud lekkekindla EPO-kattega, mis väldib jäätmete sattumise keskkonda. Ohtlikuid jäätmeid võetakse Tallinna jäätmejaamades pealinna elanikelt vastu tasuta.
/nginx/o/2024/11/04/16464111t1h4ec6.jpg)
Peamised ohtlike jäätmete liigid, mis olmes tekivad ja mida jäätmejaamades vastu võetakse, on värvid, liimid, lahustid, lakid, asbesti sisaldav eterniit, süstlad, aegunud ravimid, päevavalguslambid, õlijäätmed, elavhõbedat sisaldavad jäätmed, õlifiltrid, reostunud pakendid, taimekaitsemürgid, akud ja patareid, tulekustutid ja elektroonika. „Kui on kahtlus, kas üks või teine aine või asi kuulub ohtlike jäätmete hulka, siis pigem see liigitada ohtlikuks,” rõhutab Kalle. „Tallinn on püüdnud teha jäätmete üleandmise elanikele võimalikult lihtsaks ja mugavaks. Heaks näiteks on uue ringmajanduskeskuse ohtlike jäätmete kogumisruum, kus on igale jäätmeliigile konteiner ja konteineri kohal suur punane pilt koos asjakohase tekstiga.”
/nginx/o/2024/11/04/16464109t1h6df3.jpg)
Kalle nendib, et jäätmete käitlemisel on alati negatiivne keskkonnamõju, ka nende liigiti kogumisel ja kogumispunkti viimisel. „Seega peab olema esimene küsimus, miks need jäätmed üldse tekkisid? Kui selliseid jäätmeid pidevalt tekib, ei ole asjad majapidamises korras ja ainult jäätmete liigitikogumisega ületarbimisest tekkinud patte ei lunasta. Päris vältida ohtlike jäätmete teket muidugi ei saa.”
Ohtlikud jäätmed on ka aegunud ravimid, mida ei tohi panna segaolmejäätmete hulka ega kallata kanalisatsiooni. Aegunud ravimid võib viia apteeki, jäätmejaama, ohtlike jäätmete kogumispunkti või anda üle ohtlike jäätmete kogumisringidel. Kuigi ohtlik jääde on ka asbest, on selle vastuvõtt siiski tasuline, sest asbest liigitub ehitus- lammutusjäätmete hulka.
/nginx/o/2024/11/04/16464123t1h82ab.jpg)
Võimalusel tuleks ohtlikud jäätmed üle anda originaalpakendis
Tallinna Ringmajanduskeskus tegeleb ohtlike jäätmete kogumisega jäätmejaamades, kogumispunktides ja kogumisringidel, ent ise ohtlikke jäätmeid ei käitle. Kuna käive on suur ja mahutid täituvad kiiresti, on vahel probleemiks nende õigeaegne tühjendamine, sest ületäitunud mahutid on ohuks keskkonnale. Kalle nendib, et murekohaks on Eesti turu väike konkurents – suuri ohtlike jäätmete käitlejaid osaleb näiteks Tallinna Ringmajanduskeskuse hangetel ainult kaks.
Üheks ohtlike jäätmete käitleja on AS Epler & Lorenz. Ettevõtte keskkonnajuht Helen Sõmerik nendib, et tõepoolest on ohtlike jäätmete käitluse osas hetkel suurimaks probleemiks lõppkäitluslahenduste defitsiit. Epler & Lorenz rajab küll suuremat põletustehast, kuid laovarud on nelja aastaga ehk pärast Kunda Nordic Tsement jäätmekütuse põletamise lõpetamist märkimisväärselt kasvanud.
Sõmeriku sõnul moodustavad valdava osa kogutavatest ohtlikest jäätmetest värvid, õlid ja saastunud pakendid. „Jäätmed tuleb alati võimalusel üle anda liigiti kogutuna ja paigutada jäätmeliigile vastavasse konteinerisse. Ohtlike jäätmete osas kehtib reegel, et võimalusel tuleb jäätmeid anda üle originaalpakendis, et vajadusel oleks käitlejal võimalik tuvastada spetsiifilisi ohte.”
Keskkonnale ohtlikud e-sigaretid tuleb viia tagasi kauplusesse või kogumispunkti
Viimastel aastatel on üheks probleemseks jäätmegrupiks tõusnud e-sigaretid, mille tagasivõtmise kohustus on nende müügikohal ning mida võib need viia jäätmejaama ohtlike jäätmete hulka. „Kahjuks ei jõua e-sigaretid sageli kogumisvõrgustikku, vaid need visatakse segaolmejäätmete hulka, sest nii näib olevat lihtsam,” toob Sõmerik välja. „E-sigarettide teemal on olnud mitmeid arutelusid, kus kokkuvõttena tuleb nentida, et vähemalt ühekordsete e-sigarettide puhul ei ole tegu keskkonnasõbraliku tootega, sest seda ei ole võimalik lihtsate vahenditega erimaterjalideks lahti võtta.”
Ohtlike jäätmete käitluskeskuses võetakse jäätmed vastu, kontrollitakse üle ning vastavalt käitlusvõimalustele suunatakse edasi või toimub käitlemine kohapeal. Näiteks elektroonika ja sealhulgas e-sigaretid saadetakse Eestist välja. Sõmeriku sõnul ongi just elektroonika üks positiivne näide ohtlike jäätmete osas, sest see lammutatakse tükkideks ning suunatakse materjalina taaskasutusse. Taaskasutusse suunatakse enamasti ka saastunud pakendid, mille puhul on võimalik jäätmed üle kontrollida.
/nginx/o/2024/11/04/16464984t1h999b.png)
Kodumajapidamisest pärinevate ohtlike jäätmete kogumiseks on Tallinnas loodud kogumispunktid ja kaks korda aastas korraldab Tallinn ohtlike jäätmete kogumisringi, mille käigus sõidab vastav auto teatud aegadel mööda elamurajoone ringi ja kogub elanikelt ohtlikke jäätmeid.
Tallinna jäätmejaamad:
Paljassaare jäätmejaam (Paljassaare põik 5)
Pääsküla jäätmejaam (Raba tn 40)
Rahumäe jäätmejaam (Rahumäe tee 5a)
Pärnamäe jäätmejaam (Ristaia tee 8)
Lilleküla ringmajanduskeskus (Mustjõe 40)
/nginx/o/2025/01/14/16594833t1hd549.png)