/nginx/o/2024/09/10/16348726t1h8fd1.jpg)
Igas valdkonnas on keskkonnateadlikke inimesi ja on selliseid, kes väga sellele ei mõtle – eriti, kui endal puutub isiklik kokkupuude. Nii on jäätmete kogumisel juhtunud, et inimesed ei kipu mõtlema biojäätmetele kui uue väärtuse loomisele, vaid pigem kui ebameeldivale kohustusele. Tegelikult on biojäätmed väärtuslik ressurss, mida on võimalik 100% ringlusesse võtta.
Kuigi biojäätmete liigiti kogumise üle-eestiline kohustus nii kodumajapidamiste kui ka ettevõtete kohta kehtib juba mõnda aega, ei ole kõigil inimestel veel täit teadmist, mis täpselt on biojäätmed ning miks neid peab koguma. Tegelikult on sellel kaks suurt põhjust: esmalt on tegemist vajaliku ressursiga nii põllumajandusele väetisena kui ka energiana ning teiseks muudab biojäätmete liigiti kogumine käitlemiskõlbulikuks kodudes tekkivaid segaolmejäätmed, millest saab ringlussevõtuks sobivaid materjale, sest need ei ole biomaterjalidega rikutud.
Oma kogemust jagab biojäätmetega biogaasitehase EKT Ecobio OÜ arendusjuht Kalle Grents: „Tegelikult tohib biojäätmete kogumiskonteinerisse panna toidu- ja toidutegemise jäägid, näiteks kartuli- ja banaanikoored, õunasüdamed, kuivanud või hallitama läinud pagaritooted, üle aja lihatooted on väga sobivad. Sinna ei sobi suured kondid, kivid, klaaspurgid ja muu kõva materjal, mida aga väga kergekäeliselt kiputakse biojäätmete mahutisse viskama. Kõige hullemad ja arusaamatumad näited meie praktikast on olnud suured paekivitükid, elektrimootor, riideesemed ja nahast kasukas.”
Motivatsioon liigiti jäätmeid koguda ei pea tulema püüdlusest ressurssidele mõelda
Eesti Maaülikooli maaehituse ja veemajanduse õppetooli professori Mait Kriipsalu sõnul tahaks ta eeldada, et inimene on ratsionaalne ja heatahtlik ning võtab biojäätmete sortimisest osa. „Aga enne, kui selle väärtuslikkusele mõtleme, soovime näha, et see oleks hästi korraldatud. Motivatsioon jäätmeid liigiti koguda ei pea ilmtingimata tulema püüdlusest ressurssidele mõelda, vaid piisab ka, kui märkame, et meie prügikast on puhtamaks muutunud ega haise enam.”
Ta lisab, et biolagunevaid jäätmeid saab käidelda mitmel moel ja teatud piires need lausa konkureerivad. „Meie toidujäätmed viiakse kompostimisplatsile või biogaasijaama ning kui tegu on aiaprahi ja puitunud jäätmetega, siis viiakse need kompostimisele. Jäätmeid kompostivaid ettevõtteid on Eestis kümmekond. Kui tegu on vedelapoolsete toidujäätmetega, võivad need sattuda biogaasitehasesse. Välistatud on aga, et biolagunev prügi satub otse prügilasse, sest esiteks ei tohi prügilad neid ladestada ning teiseks on ladestamine kõige kallim lahendus.”
Kriipsalu sõnul on keeruline öelda, kuidas see kõik majandust mõjutab, sest mängus on keskkonnamõõde. „Meie prügilate tervis on juba parem – need rikuvad õhku ja vett vähem ning nende järelhooldus on ühiskonnale lihtsam. Otsene kasu tuleb aga sellest, kui kompostis või käärimisjäägis leiduvad taimetoitained ja orgaaniline süsinik mulda satub. Nii asendame mineraalväetisi ning hoolime mulla tervise eest, mis on aga on seotud meie toidujulgeolekuga.”
Ta rõhutab, et komposti tuleks kasutada millegi kasvatamiseks, mitte lihtsalt linnamaa haljastamiseks. „On leitud, et ühes tonnis kompostis on taimetoitained 63 euro väärtuses. Äsja nägin Eesti komposti müügil hinnaga 8.40 eurot koos käibemaksuga. Võiks järeldada, et me ei taju veel komposti väärtust.”
/nginx/o/2024/11/01/16459670t1h3e2a.jpg)
Head komposti saab kvaliteetsest toorainest ehk tasub jälgida, mida sööme
Jah, ka jäätmeid hinnatakse kvaliteedi järgi. „Toidujäätmed on suurepärane lähtematerjal kompostimiseks ning oleme selles veendunud omal nahal – hetk enne nende ära viskamist kontrollisime seda ju oma hamba all. Sobis meile süüa, sobib ka kompostiks,” toob Kriipsalu näite. „Pahatihti me ei vaevu me biolagunevat jäädet pakendist välja võtma või viskame need ära koos ohtliku kraamiga. Biolaguneva hulka ei tohiks sattuda kodukemikaalid, ravimid ega patareid, sest erinevalt pakenditest neid enam hiljem välja sorteerida ei saa.”
Tema sõnul on tubli saavutus, et biolaguneva konteineri abil kogutavate jäätmete hulk on varasemast suurem ning segaolmejäätmetes leidub toidujäätmeid vähem. „Lisaks loodushoiule võimaldab biolagunevate jäätmete eraldi sortimine aga märgata seda, mida ja kui palju me ostame ning mida õigupoolest sööme. Ja on kiiduväärt, kui oskame sellest järeldusi teha.”
Eesmärk: aastaks 2035 on Tallinna ühistranspordi CO2 heide nullilähedane
Üheks oma igapäevatöös biojäätmetest toodetud biogaasi kasutav ettevõte on AS Tallinna Linnatransport (TLT), mille bussid sõidavad pealinna tänavatel keskkonnasõbraliku kütusega. Ettevõtte keskkonnaspetsialist Triin Tallinn ütleb, et biogaasil sõitev ühistransport on selgelt keskkonnasäästlikum kui fossiilkütuseid kasutavad sõidukid, aidates vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni, taaskasutades jäätmeid ja vähendades õhusaastet.
TLT on juurutanud ISO 14001 keskkonnajuhtimissüsteemi, mille üheks eesmärgiks on kindlasti keskkonnasõbralikumate sõiduvahendite soetamine. Ühistransport kasutab kütusena nii biodiislit kui biometaani ning kasutusele on võetud ka elektribussid.
Oktoobri lõpus andis Tallinna linnavalitsus pealinna transpordiametile loa sõlmida TLT-ga 10-aastane leping mahus 1,2-1,4 miljardit eurot. Koostöö eesmärk on tõsta ühistranspordi kasutajate osakaalu pooleni kõigist liikumisviisidest ja arendada veeremit suunas, kus aastaks 2035 on ühistranspordi CO2 heide nullilähedane. Triin Tallinna sõnul saavad eesmärgile kaasa aidata ka linnakodanikud, andes suure panuse biogaasi valmistamisele biojäätmete eraldi kogumisega. Sest mida rohkem kodudest, kontoritest, söögikohtadest biolagunevaid jäätmed biogaasitehasesse jõuab, seda rohkem on võimalik toota biogaasi.
Kogutud biojäätmeid kasutatakse kahel viisil:
Komposti tootmine. Kompost valmib aeroobses keskkonnas, sest mikroobidele on kindlasti vaja õhku. Kompostmuld on kasutatav haljastuses, põllumajanduses ja mujal, kus on mullale vaja rammu juurde anda. Sertifitseeritud komposti puhul on komposti kvaliteeti, tootmise ohutust ning määrusele vastavust kontrollinud sõltumatu ekspert.
Gaasi/väetiste tootmine. Biogaasi tehakse aga anaeroobses keskkonnas, kus õhku olla ei tohi. Protsessi eesmärgiks on püüda kinni kääritamisel tekkiv metaan ja läbikääritatud biomassist saab pärast sertifitseerimist tahke või vedelväetis. Selle protsessi käigus tekkiv biometaan on ülivajalik rohelise energia allikas – iga toodetud kuupmeeter biometaani vähendab meie sõltuvust fossiilsest kütusest. Lisaks on nii toodetud väetised orgaanilised ja põllumajandusele lihtsalt kasutatavad, asendades mineraalseid väetiseid.
/nginx/o/2025/01/14/16594833t1hd549.png)