Patarei vangla muuseumiprojekti vedajad tahavad Tallinnast teha suure ajaloomälu keskuse, kuid kommunismi kuritegusid kogu maailmas kajastava ainulaadse muuseumi valmimine võib takerduda raha taha.

Tallinna lahe kaldal asuvas Patarei kompleksis käib vilgas ehitustegevus. Pärast aastakümneid kestnud lagunemist on hoone taas ellu ärkamas: Eesti Mälu Instituut valmistub endise merekindluse ja vangla idatiivas rahvusvahelise kommunismiohvrite mälestusmuuseumi avamiseks 2026. aasta suvel.

1997. aastal ilmunud «Kommunismi musta raamatu» järgi on 20. sajandil kommunistlike režiimide tegevuse tagajärjel kaotanud elu ligi 100 miljonit inimest, kõige rohkem Nõukogude Liidus ja Hiinas.

Totalitaarsete režiimide kuritegude uurimisega tegeleva Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Martin Andreller toob välja, et kommunismiideed nähakse paljudes maades endiselt roosades toonides, sest punakuritegusid seal ei kogetud ja ajaline distants kasvab.

«Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist ja külma sõja lõppu hakkas paljudele inimestele tunduma, et see kõik on möödanik, mis ei ohusta enam kedagi. Täna näeme, et inimsusvastased kuriteod ei lõppenud isegi Euroopas, kui me vaatame, mis Ukrainas toimub. Äratuskellana ja mälumajakana on Patarei muuseum väga vajalik,» ütleb Andreller.