/nginx/o/2024/11/01/16459396t1h5b90.jpg)
Väga palju saab looduse hoidmiseks ära teha lihtsalt intuitsiooni pealt. Me teame, et kui me väetisi ja mürke vähem veekogudesse laseme, metsi vähem raiume ja kasvuhoonegaase õhku ei paiska, läheb loodusel paremini. Nii võib tunduda, et ökoloogilised andmed polegi vajalikud – teeme lihtsalt otsused lähtudes looduse parimast käekäigust ja kõik on hästi.
Kahjuks alati sellest teadmisest ei piisa. Inimtegevuseks on vaja ruumi ja tihtipeale võetakse see ruum looduse arvelt. Aga kui palju kahju mingi konkreetne tegevus loodusele teeb? Kas saadud kasu kompenseerib tehtud kahju? Mis piirist alates pole loodusele tehtud kahju aktsepteeritav? Ja kui palju kahju me oleme juba loodusele teinud? Nendele küsimustele saab vastata vaid andmete põhjal.
Hetkes elades me ei pruugi aru saadagi, kui palju inimtegevus on loodust siiamaani mõjutanud. Tuleb vaadata otsa numbritele. Ja sellised numbrid mõjuvad äratuskellana. Näiteks kas teadsite, et tänaseks on imetajate biomassist vaid 4% metsikud loomad? 96% moodustavad veised ja inimesed… Ja lindude biomassist moodustavad 70% kanad. Kas teadsite, et putukate arvukuse langus on olnud eriti kiire viimasel paaril aastakümnel, kus mõnedest liigirühmadest (näiteks veekogude toiduahelates võtmerolli mängivatest ehmestiivalistest) oleme kaotanud 70%? Et vooluveekogude kalade arvukus on samal perioodil Euroopas vähenenud 90%?
Vaatame globaalsetest mustritest lähemale, enda koju. Kas teadsid, et Eesti metsi raiutakse rohkem kui kunagi varem ja praeguses tempos pole meil juba kümne aasta pärast võimalik tagada jätkusuutlikke raiemahtusid? Et meie metsalindude arvukus väheneb igal aastal 50 000 pesitsevat linnupaari võrra? Et Eesti vooluveekogude sängidest on sirgendatud ligi pooled ja et meie jõgedel on 1000 paisu, mis lõikavad läbi liikide rändeteed ja vee vaba voolu?
Kuni me neid numbreid ei tea, saame silmad inimtegevuse keskkonnamõjude osas kinni pigistada ja mõelda, et ei lähe sel loodusel nii halvasti midagi. Võime arvata, et meil on aega ja küll see loodus kuidagi hakkama saab. Andmed räägivad aga teist keelt. Et me kuuleksime looduse appihüüdu, on vaja, et see oleks tõlgitud andmete keelde. Ja et need andmed oleksid võimalikult hästi kättesaadavad, kõigile kasutatavad ja arusaadavalt esitatud.
On väga palju häid avalikult kättesaadavaid andmebaase looduse seisundist. Näiteks kasutan ma oma teadustöös Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni (HELCOM) andmeid merereostuse tasemete kohta Läänemere eri piirkondades või Keskkonnaagentuuri ilmavaatlusandmeid. Kui need andmed panna kokku andmetega loomade tervisenäitajate, ellujäämuse või sigimisedukuse kohta, saame teada, kuidas inimese poolt põhjustatud keskkonnamuutused metsikuid loomi mõjutavad.
Lisaks keskkonnaorganisatsioonidele ja riiklikele institutsioonidele on ka teadlastel endil vastutus teha oma kogutud teadusandmed võimalikult hästi kõigile kättesaadavaks. Nende andmete kättesaadavusest sõltub ju see, kas neid saab kasutada praktilisteks looduskaitselisteks tegevusteks ja otsusteks või mitte. Paraku ei ole kõik teadlased valmis oma raske tööga kogutud andmeid avalikustama, kartes, et keegi teine saab lihtsa vaevaga nende töötulemused enne neid avaldada. Eesti Noorte Teaduste Akadeemia läbi viidud uuring jõudis järeldusele, et just ökoloogilised andmed kipuvad sageli jääma teadlastele kättesaamatuks, isegi kui avaldatud artiklis on antud lubadus andmeid huvilistele jagada. See on koht, kus looduskaitselised eesmärgid peaksid teadlaste isiklikust ambitsioonist olulisemad olema.
/nginx/o/2024/11/04/16464629t1hdfee.jpg)
Heaks näiteks andmete avalikustamiseks tehtava koostöö osas on sel aastal Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli vahel sõlmitud leping, mille eesmärgiks on digitaliseerida ja avalikult kättesaadavaks muuta 50 aasta jooksul kogutud andmebaas merelindude kohta. Matsalus Kakrarahul merelindude pesituskoloonias on väga paljude teadlaste kaasabil alates 1970ndatest kogutud andmeid lindude arvukuse, pesitusedukuse ja ellujäämuse kohta. Need andmed on salvestatud kartoteegikaartidel ja välitööpäevikutes ja pole sellel kujul uurijatele kättesaadavad.
Sellised andmed on tänaseks kulla hinnaga, sest just merelinnud on üks ohustatumaid liigirühmi, olles mõjutatud nii kliimamuutustest, kalavarude ülepüügist, merereostusest kui ka elupaikade kaost. Merelindude andmebaas, pandult kokku keskkonnamuutuste andmetega, aitab meil inimtegevuse mõju merelindudele puust ja punaselt numbrite keeles ära kirjeldada ning töötada välja meetodeid lindude paremaks kaitseks.
Tänapäevased tehnilised lahendused võimaldavad igal inimestel panustada elurikkuse ja keskkonnaandmete kogumisse, sest kõigile on kättesaadavad rakendused, mis võimaldavad liike määrata ja vaatlusi andmebaasidesse sisestada. Oluline on, et need andmed jõuaksid süsteemsel kujul ka otsustajateni. Lahendused, mis toetavad andmete avalikustamist, on seega just tänasel hetkel kriitiliselt vajalikud. Meil on väga suur vajadus andmete järele looduse kaitsmiseks ning meil on olemas ka inimesed, kes andmeid koguvad. Oluline on, et seal vahel toimiksid kõik vajalikud lülid, et andmed liiguksid vabalt ühest ahela otsast teise. Mängus ei ole ei vähem kui rohkem kui elu ise.
Alates 2022. aastast on üks värav kõikidele keskkonna-, ilma ja kliimaandmetele riiklik Keskkonnaportaal.
Portaalis kuvatud keskkonnanäitajad, andmed ning kaardikihid täienevad jooksvalt ning pakuvad kõige ajakohasemat keskkonnateavet. Uuri lisaks keskkonnaportaal.ee
/nginx/o/2024/11/04/16464616t1hb8a5.jpg)