INIMESTEST AEGAMÖÖDA ⟩ Piret. Borislav ja õnnelikud lehmad

Piretil on unistus. Kui sõda lõpeb, kutsub ta oma Ülenurme kodu ilusasse aeda inimesed, kes on toetanud Südamega Ukrainat, ja ukrainlased, kelleni see südamega saadetud toetus jõudis, kellest mõnigi tänu sellele ka ellu jäi. Foto: Vahur Laiapea

Piret Kalmus on õppejõud, Eesti Maaülikooli kaasprofessor. Tema erialaks on veterinaarmeditsiin ning ta õpetab üliõpilastele veiste haiguseid ja nende ravi. Põline tartlane.

Kooliaja suved elas Pireti pere maakodus Valgjärvel. Veel olid kolhoosid olemas. Mitmel suvel tõusis keskkooli aega jõudnud Piret hommikuti kella nelja paiku ja väntas jalgrattaga Valgjärve kolhoosi lauta lehmi lüpsma. Oma vabal tahtel – keegi ei kohustanud ega sundinud teda selleks. Muidugi sai ta selle töö eest palka, aga see ei olnud vist küll mitte peamine, mis teda tõmbas. Intuitiivselt tajusin, et see – loomadega tegelemine ja nende eest hoolitsemine – on minu tee, arvab Piret.

Piret astus pärast keskkooli Eesti Põllumajanduse Akadeemiasse, lõpetas Eesti Põllumajandusülikooli ja töötab Eesti Maaülikoolis. Aeg muutus, elu muutus, asjade ja asutuste nimed muutusid.

1990. aastate alguse üliõpilaselu oli raju. Õpiti palju ja pandi pidu palju. Veterinaaridel pidi piiritust ka volimalt käes olema kui näiteks filoloogidel, pakun ma. Piret ei vaidle vastu. Kursusel oli tüdrukuid kolmandiku jagu. Nüüd on neid 95 protsenti.