/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2024/11/01/16458597t1h2fe6.jpg)
Septembrikuus noormehega juhtunud tõsine õnnetus tõi kaasa tööinspektsiooni uurimise, mis näitas, et Eesti Merekool ei olnud õpilaste ohutusele mitte mingit rõhku pannud.
Ränga õnnetusega lõppenud noorte praktikapäev paljastas merekoolis mitmeid puudusi (1)
Viimsi vallas Rohuneeme sadamas juhtus 17. septembril õnnetus, kus 23-aastane mees kukkus laeva värvimise ajal sellelt alla ja sai rängalt viga.
Tööinspektsiooni täpsustas nüüd, et õnnetus juhtus Eesti Merekooli esmakursuslasega praktilise väljaõppe tunni ajal ning õpilane kukkus alla umbes nelja meetri kõrguselt laevatekilt. Kannatanule anti esmaabi ja kiirabi viis ta kohe haiglasse.
«Õnnetus tõi aga esile olulised puudujäägid nii ohutusalases juhendamises, isikukaitsevahendite kasutamises kui ka vastutuse selguses osapoolte vahel. Tööinspektsiooni uurimine paljastas mitmeid probleeme, mis vajavad tähelepanu, et tulevikus sarnaseid juhtumeid vältida,» edastas tööinspektsioon pressiteate vahendusel.
Näiteks avastati, et õpilaste ohutusalane juhendamine ja väljaõpe olid puudulikud, lisaks ei kontrollitud noorte ohutusalaseid teadmisi: «Eesti Merekool korraldas küll õppurite üldise ohutusalase juhendamise, kuid ei kontrollinud selle tulemuslikkust. Koolitusasutus ei vaevunud veenduma, kas noored ikka said aru ja teadvustasid endale kukkumiskaitsevahendite kasutamise kohustust.»
«Riigilaevastik, kelle territooriumil praktika väljaõpe toimus, ei kontrollinud samuti, kas õpilastel olid pädevad teadmised, kuidas ja miks tuleb kukkumiskaitsevahendeid kasutada.»
Tööinspektsiooni uurimise käigus selgus ka see, et õpilastele ei oldud antud vajalikku turvavarustust: neil puudusid nii turvarakmed kui ka kiivrid.
«Riigilaevastik, kelle territooriumil juhtunu toimus, tunnistas, et vajamineva kukkumiskaitsevarustuse väljastamine oli nende kohustus. Samuti oleksid nad pidanud õppureid juhendama kohapeal ja kontrollima, kas nad oskavad kaitsevarustust õigesti kasutada.»
«Kõrguses töötamise julgestuseks oli laeva roolimaja küljes statsionaarne turvaliin, kuhu külge oleks noored töötegijad pidanud end turvavarustuse abil kinnitama. Seda aga ei kasutatud, sest neile ei olnud väljastatud turvavarust, mida sinna külge kinnitada.»
Keegi ei hoidnud silma peal
Lisaks eelnevale puudus praktika tööpaigas õnnetuse päeval juhendaja, ehkki töötegemine oli ilma praktika juhendaja kohalolekuta keelatud. «Seal oli kõrgelt kukkumise oht, mis kahjuks realiseerus – noorte järelevalveta jätmine oli ränk viga.»
Uurimises leiti, et praktika juhendaja ei teinud midagi, et ohutuses veenduda. Ka oli Eesti Merekooli ja Riigilaevastiku vahel sõlmitud praktika läbiviimise lepingus sisalduv informatsioon ebapiisav.
«Lepingus polnud välja toodud poolte töötervishoiu ja tööohutusalast vastutust ning praktika korralduslikke aspekte. Näiteks ei käsitleta selles, kes juhendab ohutusalaselt õpilasi, väljastab isikukaitsevahendid ja korraldab isikukaitsevahendite väljaõppe, samuti seda, kes peab väljastama õpilastele tööriideid ja tööjalanõusid.»
Veel rõhutati tööinspektsioonist, et Riigilaevastiku töötajad, kes olid 17. septembril sadama kinnisel territooriumil, aga ei olnud otseselt seotud praktikat teinud õppuritega, oleksid pidanud sekkuma, et keelata ohtlik tegevus. «Nad nägid, et õppurid töötavad laevatekil ilma kiivriteta ning töökeskkonnas on kukkumisoht maandamata – sel hetkel ei saa ega tohi teised töötajad jääda vaid pealtvaatajaks.»
«Õnnetuseni viis mitmete asjaolude kokkulangemine. Sel korral oli tegu õnneliku õnnetusega – noor taastub ning talle ei jää püsivaid kahjustusi. See ei pruugi aga alati nii olla. Mõni õnnetus hüüab tulles ning see oli kindlasti üks neist,» öeldi tööinspektsioonist.