Närvesööv ja kulukas kaasomandi saaga lahendati riigikohtus

Naabrite kohtuvaidluse keskmes olnud maja Harjumaal Viimsi vallas. Foto: Tairo Lutter

Sõltumata sellest, kumb kinnisasja mõttelise osa kaasomanikest on sinna rohkem raha sisse pannud – näiteks maja remontinud –, jagatakse selle ühise müügi korral summa võrdselt.

Riigikohtus lõppes üle kahe ja poole aasta väldanud vaidlus Harjumaal Viimsi vallas asuva kinnisasja kaasomandi kuuluvuse osas. Kõrgeim kohtuaste leidis, et nii maa- kui ka ringkonnakohus rakendasid kehtivat õigust eelnevalt valesti.

Kohtuvaidlus algas, kui kõnealuse, eri ajal Rohuneeme külla ehitatud kolmekorruselise ja üle kolmesaja ruutmeetri suuruse maja uuema ja väärtuslikuma hooneosa elanik esitas 2022. aasta veebruaris teise kaasomaniku vastu hagi Harju maakohtusse.

Hageja palus kohtul lõpetada poolte kaasomand selliselt, et tema jääks kinnisasja ainuomanikuks. Ühtlasi oli hageja valmis tasuma kostjale vanema ja kehvemas seisukorras omandi kaotuse eest üle 82 000 euro või siis müüma kinnisasja avalikul enampakkumisel. Viimase variandi korral soovis ta saada ligi 80 protsenti tulemist endale. Hageja esitatud hindamisakti kohaselt oli kinnisasja väärtus kokku 508 000 eurot, sellest hinnati hageja majaosa 400 000 eurole.

Ent maja – mis ehitustehniliselt paistab küll üks, kuid on eraldi kasutatav – ja maa kuuluvad mõlemale kaasomanikule võrdsetes mõttelistes osades. Neil oli varem omavahel sõlmitud kasutuskorra kokkulepe.