FOTOD ⟩ Keskerakond: riigieelarve süvendab vaesust ja suretab elu maal

Järgmise aasta riigieelarve ei paku lahendusi majanduslanguse lõpetamiseks ning Reformierakonna valitsuse otsuste tulemusel suureneb vaesuses elavate inimeste hulk ja elu maapiirkondades hääbub, ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Lauri Laats.

«Selle asemel, et väikestes omavalitsustes riigiasutusi sulgeda, tuleb elu äärealadel toetada, et säiliks täisväärtuslik elu kõikjal Eestis,» lausus Lauri Laats. «Seetõttu teeme ettepaneku suurendada kohalike omavalitsuse üksuste eelarvete tasandusfondi 79 miljoni võrra, et kompenseerida kõigile Eesti linnadele ja valdadele ühe miljoni ulatuses hinnatõusude ning täiendavate maksutõusude kulusid,» lisas Laats.

Turvalised, kiired ja taskukohased ühendused

Turvalised, kiired ja taskukohased ühendused peavad Laatsi sõnul olema tagatud nii ühistranspordiga reisijatele kui ka autoga sõitjatele.

«Seetõttu tuleb esimesel võimalusel taastada maakondlik tasuta ühistransport. Automaks teeb inimestele auto kasutamise veelgi kallimaks ja kui sellega tahetakse inimesi suunata ühistransporti kasutama, peaks bussisõit olema ka kvaliteetne ja kättesaadav. Samuti on kogutud piletitulu on niivõrd tagasihoidlik ja selle rakendamise kulu võrreldes saadava tuluga ebaproportsionaalselt väike. Lisaks tasuta bussisõidule tuleb saarte elanikele tagada prii praamisõit. On ebaõiglane, et saartel elavad inimesed peavad koju jõudmiseks maksma praamisõidu eest lisatasu,» rääkis Keskerakonna aseesimees.

Toetuste tõus

Majanduslanguse ja suureneva tööpuuduse tingimustes tuleb tõsta toimetulekutoetuse määra 250 euroni ja üksi elava pensionäri toetust 300 eurole ning kahekordistada puudega inimeste toetusi. «Lisaks soovime tõsta lastega perede toimetuleku parandamiseks lapsetoetuse pere esimese ja iga järgmise lapse kohta 100 eurole kuus. Hüppeline inflatsioon ja toiduainete hinnatõus on mõjutanud paljude perede majanduslikku toimetulekut. Riigi kohustuseks on peredele appi tulla ja toetada nende toimetulekut,» selgitas Lauri Laats.

Õpetajate palk

Reformierakonna valitsus on Laatsi sõnul sõna murdnud, kui jättis õpetajad lubatud palgatõusuta ega kavatse tuleval aastal panustada siseturvalisuse eest seisvate inimeste töötasude tõstmisesse.

«2023. aastal sõlmitud koalitsioonilepingus lubati tõsta õpetajate palk nelja aastaga 120 protsendile keskmisest palgast, kuid praeguse valitsuse suutmatuse tõttu on antud lubadus juba aasta pärast uuendatud koalitsioonilepingust välja jäänud. Keskerakond teeb ettepaneku tõsta õpetajate töötasu alammäära seitsme protsendi võrra 1950 euroni,» sõnas ta.

Laats lisas: «Siseturvalisuse valdkonnas on seoses palgasurvega pidev töötajate puudus, 10 protsenti palgatõus annab võimaluse tõsta palk konkurentsivõimelisemaks ja saada sektorisse töötajaid juurde.»

RIIGKOGU RAHANDUSKOMISJONILE

Muudatusettepanekud 2025. aasta riigieelarve (513 SE) eelnõule

Suurendada 28 miljoni euro võrra § 1 Riigieelarve vahendid, Vabariigi Valitsus, Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfondi ning vähendada 28 miljoni euro võrra Vabariigi Valitsus, Vabariigi Valitsuse reservid.

Vastav muudatus viia sisse ka riigieelarve eelnõu lisas 1.

Selgitus: Kohalike omavalitsuse üksuste toetusfondi eelarve real on üldhariduskoolide pidamiseks antav toetus, millest makstakse õpetajatele palka. Soovime õpetajate palkade maksmiseks minevat summat tõsta 28 miljoni võrra, et võimaldada õpetajate tasu alammäära tõsta 7% võrra. Täna on alammäär 1820- ja 7% tõus võimaldaks kehtestada uus alammäär summas 1950-.

2023. aastal sõlmitud koalitsioonilepingus lubati tõsta õpetajate palk nelja aastaga 120%-le keskmisest palgast, kuid praeguse valitsuse suutmatuse tõttu on antud lubadus juba aasta pärast uuendatud koalitsioonilepingust välja jäänud.

Suurendada 29 miljoni euro võrra § 1 Riigieelarve vahendid, Vabariigi Valitsus, Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfondi ning vähendada 29 miljoni euro võrra Vabariigi Valitsus, Vabariigi Valitsuse reservid.

Vastav muudatus viia sisse ka riigieelarve eelnõu lisas 1.

Selgitus: Kohalike omavalitsuste üksuste toetusfondi eelarve sisaldab kohalike teede hoiu toetust, kuid see ei kata tegelikke vajadusi. Pidev rahapuudus ei taga teede seisukorda vajalikul tasemel ja hiljem on vajadused palju suuremad. Hoolduse tase on ka osa meie liiklusturvalisusest. 2025. aastal kehtima hakkava automaksu tingimustes ei ole inimestel enam nii lihtne autosid vahetada ja praegustes tingimustes on kõige suurem oht kärpida liiklusturvalisuse arvelt.

Suurendada 30 miljoni euro võrra § 1 Riigieelarve vahendid, Vabariigi Valitsus, Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond ning suurendada 30 miljoni euro võrra Rahandusministeeriumi valitsemisala, Tulud, Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed.

Vastav muudatus viia sisse ka riigieelarve eelnõu lisas 1.

Selgitus: Koolilõuna maksumus on olnud aastaid muutumatu ja meie ettepanek on tõsta koolilõuna maksumus 2 eurole ööpäevas õpilase kohta. Hinnatõus on olnud juba aastaid märkimisväärne ja lisaks tulevad ka maksutõusud, mis tõstavad kõikide kaupade ja teenuste hindu. Koolilõuna ja selle kvaliteet on aga märgilise tähtsusega väga paljude laste toidulaual. Paljude laste jaoks on see ainuke soe toit päevas. Riigi tänane panus koolilõunasse ei taga juba ammu piisavalt vahendeid kvaliteetse ja tervisliku lõuna pakkumiseks koolides.

Täiendavad kulud kaetakse täiendavalt laekuvate maksude arvelt, milleks on pangandussektori ajutise solidaarsusmaksu kehtestamine. Eelnõu on uuesti menetlusse antud, et valitsus töötaks täpse maksustamise korra välja.

Suurendada 10 miljoni euro võrra § 1 Riigieelarve vahendid, Vabariigi Valitsus, Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond ning vähendada 10 miljoni euro võrra Vabariigi Valitsus, Vabariigi Valitsuse reservid.

Vastav muudatus viia sisse ka riigieelarve eelnõu lisas 1.

Selgitus: Ettepanek on tõsta toimetulekutoetuse määr 250 euroni. Toimetulekutoetuse piiri tõstmine on oluline tänases kasvavate hindade olukorras, mis pakuks minimaalsetki leevendust raskes olukorras olevatele inimestele. Senine 200 eurot ei võimalda enam inimväärselt toime tulla, kuna viimastel aastatel on hinnad oluliselt tõusnud. Majanduslikult rasketel aegadel võib toimetulekutoetuse saajate arv veelgi tõusta.

Suurendada 79 miljoni euro võrra § 1 Riigieelarve vahendid, Vabariigi Valitsus, Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete tasandusfondi ning suurendada 79 miljoni euro võrra Rahandusministeeriumi valitsemisala, Tulud, Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed.

Vastav muudatus viia sisse ka riigieelarve eelnõu lisas 1.

Selgitus: Suurendada kohalike omavalitsuse üksuste eelarvete tasandusfondi 79 miljoni võrra, et kompenseerida kõigile Eesti kohalikele omavalitsusüksustele ühe miljoni ulatuses hinnatõusude ja täiendavate maksutõusude kulusid.

Suurendada 34 miljoni euro võrra § 1 Riigieelarve vahendid, Kliimaministeeriumi valitsemisala, Elukeskkond, Liikuvus ja merendus tulemusvaldkond, Transpordi ja liikuvuse programm, Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid ning vähendada 34 miljoni euro võrra Vabariigi Valitsus, Vabariigi Valitsuse reservid.

Vastav muudatus viia sisse ka riigieelarve eelnõu lisas 1.

Selgitus: Rohuküla raudtee projektiga jätkamine. Tegemist on pooleli oleva projektiga, kus jätkuinvesteering annaks suurema väärtuse juba tehtud kulutustele. 34 miljoniga saaks edasi liikuda Turba-Risti raudteelõigu väljaehitamisega. Rongiliikluse arendamine on oluline nii inimestele alternatiivsete võimaluste pakkumise pärast seoses automaksu kehtestamisega kui ka oluline võit keskkonna säästmisel. Uuringud ja statistika näitavad, et inimesed eelistavad võimalusel rongide kasutamist.

Suurendada 440 000 euro võrra § 1 Riigieelarve vahendid, Kultuurministeeriumi valitsemisala, Investeeringud ning vähendada 440 000 euro võrra Vabariigi Valitsus, Vabariigi Valitsuse reservid.

Vastav muudatus viia sisse ka riigieelarve eelnõu lisas 1.

Selgitus: Toetada Hiiumaa Vabadussõja mälestusmärgi püstitamist 400 000 euroga. Mälestusmärgi rajamiseks on Keskerakonna valitsuse poolt eraldatud varasemalt 250 000 ja tööd on pooleli. Hiiumaa on ainuke maakond Eestis, kus ei ole Vabadussõja mälestusmärki. Kuuldavasti on tänase valitsuse SDE liikmed lubanud, et see objekt ei saa pooleli jääda, aga 2024. aastal ei ole tehtud ühtegi sammu jätkamise suunas.

Suurendada 46 miljoni euro võrra § 1 Riigieelarve vahendid, Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi valitsemisala, Elukeskkond, liikuvus ja merenduse tulemusvaldkonna, Ühistranspordi programmi, Ühistransporditeenuse arendamine ja soodustamine ning vähendada 46 miljoni euro võrra Vabariigi Valitsus, Vabariigi Valitsuse reservid.

Vastav muudatus viia sisse ka riigieelarve eelnõu lisas 1.

Selgitus: Ühistransport on aasta aastalt alarahastatud ja pidevalt eraldatakse täiendavat raha aasta lõpus riigireservi vahenditest. Kui kulude reaalsed summad on tegelikkuses teada, siis oleks aus need kohe eelarvesse sisse kirjutada. Maakondliku ühistranspordi säilitamine peaks olema väga oluline prioriteet. Kehtestatud automaks teeb inimestele auto kasutamise veelgi kallimaks ja kui sellega tahetakse inimesi suunata ühistransporti kasutama, peaks bussisõit olema ka kvaliteetne ja kättesaadav.

Leiame, et maakondlik ühistransport peab olema jätkuvalt kõigile tasuta, sest kogutud piletitulu on niivõrd väike ja selle rakendamise kulu võrreldes saadava tuluga on ebaproportsionaalselt väike.

Suurendada 3 miljoni euro võrra § 1 Riigieelarve vahendid, Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi valitsemisala, Elukeskkond, liikuvus ja merenduse tulemusvaldkonna, Ühistranspordi programmi, Ühistransporditeenuse arendamine ja soodustamine ning vähendada 3 miljoni euro võrra Vabariigi Valitsus, Vabariigi Valitsuse reservid.

Vastav muudatus viia sisse ka riigieelarve eelnõu lisas 1.

Selgitus: Suurendada ühistranspordi toetusi, et tagada tänase kohalike elanike soodushindade asemel tasuta praamitransport saarte elanikele. Saarte elanikud on võrreldes teiste piirkondade elanikega ebavõrdses olukorras, kuna nende koduteed maksustatakse täiendavalt. Saarte elanikel peaksid olema võrdsed võimalused jõuda koju täiendavate maksudeta. Suurematel laevaliinidel on kohalike elanike osakaal pea veerand teenuse kasutajatest.

Suurendada 28 miljoni euro võrra § 1 Riigieelarve vahendid, Siseministeeriumi valitsemisala, Siseturvalisuse tulemusvaldkond ning vähendada 28 miljoni euro võrra Vabariigi Valitsus, Vabariigi Valitsuse reservid.

Vastav muudatus viia sisse ka riigieelarve eelnõu lisas 1.

Selgitus: Siseturvalisuse valdkonnas on seoses palgasurvega pidev töötajate puudus. 10 % palgatõus annab võimaluse tõsta palk konkurentsivõimelisemaks ja saada sektorisse töötajaid juurde. Siseturvalisuse valdkonna töötajad seavad end pidevalt ohtu nii vaimselt kui ka füüsiliselt, et tagada meie riigis kõigi heaolu. Politseinike, päästjate jt valdkonna töötajate panus meie riigi turvalisele toimimisele on väga oluline ja tagab elanike turvatunde.

Suurendada 15 miljoni euro võrra § 1 Riigieelarve vahendid, Sotsiaalministeeriumi valitsemisala, Heaolu tulemusvaldkond, Pensionisüsteemi kujundamine ja hüvitiste maksmine ning suurendada 15 miljoni euro võrra Rahandusministeeriumi valitsemisala, Tulud, Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed.

Vastav muudatus viia sisse ka riigieelarve eelnõu lisas 1.

Selgitus: Muudatusega soovime tõsta üksi elava pensionäri toetust 200-lt 300 eurole. Uuringute kohaselt on üksi elavate pensionäride toimetulek kõige raskem ja riik on kohustatud siin appi tulema. Näeme ette, et üksielavate pensionäride toetust saaksid kõik üksi elavad pensionärid olenemata pensioni suurusest.

Lisanduvad kulud kaetakse täiendavate maksude arvelt, mis laekuvad pangandussektori ajutise solidaarsusmaksu kehtestamisega. Eelnõu on uuesti menetlusse antud, et valitsus töötaks välja täpse maksustamise korra.

Suurendada 59 miljoni euro võrra § 1 Riigieelarve vahendid, Sotsiaalministeeriumi valitsemisala, Heaolu tulemusvaldkond, Laste ja perede programm, Hüvitised ja toetused lastele ja peredele ning vähendada 59 miljoni euro võrra Vabariigi Valitsus, Vabariigi Valitsuse reservid.

Vastav muudatus viia sisse ka riigieelarve eelnõu lisas 1.

Selgitus: Soovime tõsta lastega perede toimetuleku parandamiseks lapsetoetuse pere esimese ja iga järgmise lapse kohta 100 eurole kuus. Kehtiva seaduse alusel on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. Tehtud muudatuse kohaselt tõstetakse ka esimese ja teise lapse toetus 100 eurole kuus. Hüppeline inflatsioon ja toiduainete hinnatõus on mõjutanud paljude perede majanduslikku toimetulekut. Eriti valusalt on see tabanud väiksema sissetulekuga peresid. Paraku kiire hinnatõus jätkub. Riigi kohustuseks on peredele appi tulla ja toetada nende toimetulekut. Lapsetoetuse eesmärgiks on toetada lastega peresid ja laste kasvatamist.

Suurendada 5 miljoni euro võrra § 1 Riigieelarve vahendid, Sotsiaalministeeriumi valitsemisala, Investeeringud ning vähendada 5 miljoni euro võrra Vabariigi Valitsus, Vabariigi Valitsuse reservid.

Vastav muudatus viia sisse ka riigieelarve eelnõu lisas 1.

Selgitus: Tallinna Haigla rajamise toetamine, 5 miljonit võimaldab jätkata haigla projekteerimisega. Projekteerimiseks on vaja kokku 25 miljonit, mis on kolme aasta kulu ja 2025. aasta vajadus on 5 miljonit. Uue haigla vajadus on ammu selgeks saanud, et tagada kaasaegne ravi patsientidele ja kindlustada tänapäevased töötingimused personalile.

2021. aasta oli projekti realiseerimise seisukohalt võtmetähtsusega, sest keeruliste läbirääkimiste tulemusena saavutasime kinnituse projekti osalisele rahastamisele Euroopa Liidu taaskäivitamisrahastust. Kuid seejärel Reformierakonna ainuvalitsus otsustas 30. juunil 2022 võtta projektilt Euroopa Liidu rahastus, mis avaldab pikaajaliselt negatiivset mõju nii Eesti tervishoiusüsteemile kui ka regionaalpoliitikale. Tallinna Haigla projekti nullimine pani löögi alla mitte ainult pealinna, vaid kogu Eesti tervishoiusüsteemi toimimise ja tulevase kriisivõimekuse.

Nüüd on tunnistanud ka Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski, et uue Tallinna Haigla ehitus parandab tervishoiuteenuse kättesaadavust ja kvaliteedi olulist paranemist mitte ainult pealinlastele, vaid suurele osale Eestist. Teisalt on tegu Eesti suurima hooneinvesteeringuga, mis aitab elavdada majandust. Valitsuskoalitsioon peab leidma võimaluse, kuidas muutunud oludes projektiga edasi minna ja pärast seda, kui loobuti Euroopa Liidu taasterahastust, peame panustama sellesse projekti rohkem riigieelarve raha.

Suurendada 60 miljoni euro võrra § 1 Riigieelarve vahendid, Sotsiaalministeeriumi valitsemisala, Heaolu tulemusvaldkond, Hoolekande kättesaadavuse tagamine, Toimetuleku toetamine ning vähendada 60 miljoni euro võrra Vabariigi Valitsus, Vabariigi Valitsuse reservid.

Vastav muudatus viia sisse ka riigieelarve eelnõu lisas 1.

Selgitus: Ettepanek on kahekordistada puudega inimeste toetusi. Eesmärk on suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses olevaid puudega lapse toetust, puudega tööealise inimese toetust, puudega vanaduspensioniealise inimese toetust, puudega vanema toetust, õppetoetust ja täienduskoolitustoetust kaks korda. Puudega lapse toetuse, puudega tööealise inimese toetuse, puudega vanaduspensioniealise inimese toetuse, puudega vanema toetuse, õppetoetuse ja täienduskoolitustoetuse suuruse aluseks on sotsiaaltoetuste määr, mille kinnitab Riigikogu igal aastal riigieelarvega.

Suurendada 100 miljoni euro võrra § 1 Riigieelarve vahendid, Sotsiaalministeeriumi valitsemisala, Tervise tulemusvaldkond, Inimkeskse tervishoiu programm, Tervise ebavõrdsuse vähendamine ja ravikindlustuse tagamine ning suurendada 100 miljoni euro võrra Rahandusministeeriumi valitsemisala, Tulud, Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed.

Vastav muudatus viia sisse ka riigieelarve eelnõu lisas 1.

Selgitus: Tervisekassa tegevustoetuse suurendamine, et lühendada ravijärjekordi.

Lisanduvad kulud kaetakse täiendavalt laekuvate maksude arvelt, milleks on pangandussektori ajutise solidaarsusmaksu kehtestamine. Eelnõu on uuesti menetlusse antud, et valitsus töötaks täpse maksustamise korra välja.

Vastav muudatus viia sisse ka riigieelarve eelnõu lisas 1.

Suurendada 5 miljoni euro võrra § 1 Riigieelarve vahendid, Sotsiaalministeeriumi valitsemisala, Tervise tulemusvaldkond, Inimkeskse tervishoiu programm, Tervise ebavõrdsuse vähendamine ja ravikindlustuse tagamine ning suurendada 5 miljoni euro võrra Rahandusministeeriumi valitsemisala, Tulud, Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed.

Vastav muudatus viia sisse ka riigieelarve eelnõu lisas 1.

Selgitus: eraldada Tervisekassale täiendavat raha laste hambaravi kvaliteetseks tagamiseks. Käesolevaks aastaks koostatud eelarve ei ole võimaldanud tagada kõigile lastele piisavas mahus kvaliteetset tasuta hambaravi ja laste tervise arvelt ei saa kokku hoida.

Lisanduvad kulud kaetakse täiendavalt laekuvate maksude arvelt, milleks on pangandussektori ajutine solidaarsusmaksu kehtestamine. Eelnõu on uuesti menetlusse antud, et valitsus töötaks täpse maksustamise korra välja.

Esitab Eesti Keskerakonna fraktsioon 30. oktoober 2024

Lauri Laats

Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees