Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

FOTOD Isamaa alternatiivne riigieelarve tagab majanduskasvu maksutõusudeta

Copy

Isamaa esitas alternatiivse riigieelarve, mis võtab fookusesse majanduskasvu tagamise, inflatsiooni vähendamise ja jätkusuutliku eelarvepoliitika ilma makse tõstmata.

Isamaa alternatiivse eelarve eessõnas märkis Isamaa esimees Urmas Reinsalu, et järgmine aasta tõotab tulla sama keeruline kui varasemad, mis järgnenud Venemaa täiemahulisele sissetungile Ukrainasse.

«Eesti majandusele on see aeg olnud Reformierakonna valitsuse saamatuse ja otsustamatuse tõttu halvem kui ülejäänud Euroopa Liidule ja Eesti lähiregioonile,» ütles Reinsalu. Ta lisas: «Meie majandus on langenud üheksa kvartalit järjest, Eesti eduloost pole enam suuremat alles. Maksude ja aktsiiside, tasude ja lõivude tõstmine hoiab inflatsiooni Eestis Euroopa keskmisest kõrgemana, mis tähendab 2025. aastal tagasilööki ka reaalpalkadele.»

Valitsemiskulude kärbe, bürokraatia vähendamine ja maksuotsuste ümbervaatamine

Riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Kokk rääkis alternatiivse eelarve tutvustamisel, et valitsus tunnistab ka ise, et nende otsuste mõjul on Eestis järgmisel aastal inflatsioon mitu punkti kõrgem.

«Nende sammude eesmärk on tagada Reformierakonna valimislubaduse, kõrgepalgaliste maksuvabastuse realiseerimine,» osundas Kokk. «Valitsuse otsused hoiavad majanduse mahtu madalamana erinevate prognooside kohaselt 1–2 protsenti.»

«Valitsus langetab iga nädal otsuseid, mis tekitavad ettevõtjates ebakindlust. Isamaa eelarveettepanekud näevad ette valitsemiskulude kärbet, bürokraatia vähendamist ja maksuotsuste ümbervaatamist, millega ettevõtjad ja inimesed saavad kindluse Eesti elu edendada,» sõnas Kokk.

Julgeolekuküsimus vajab kiiret tegutsemist

Isamaa peasekretär Andres Metsoja sõnul on muret tekitav valitsuse strateegia maalida maksutõuse julgeolekuvajaduste täitmiseks hädavajalikuna, kui kokku kogutavast rahast suunatakse täiendavalt riigikaitsesse tunduvalt väiksem osa.

«Juba kahe kaitseväe juhataja sõjaline nõuanne on olnud teha 1,6 miljardi eurone moonahange, aga valitsus sihib selle täitumist alles 2031. aastaks ning eelarvestrateegias vajalikke vahendeid ette ei näe. Seda vaatamata kaitseinvesteeringute keskuse juhi sõnumile, et hanked on võimalikud realiseerida hiljemalt 2028. Julgeolekuküsimustes on vaja kiiremat tegutsemist ja seetõttu peab Isamaa vajalikuks juba tuleval aastal leida riigikaitsele täiendavad 100 miljonit eurot,» lausus Metsoja.

Astumata jäänud samm võimendab probleeme meie rahvusriigi tulevikus

Isamaa aseesimees Riina Solman ütles, et alternatiivne eelarve näeb ette ka palgatõusu õpetajatele ja kultuuritöötajatele, et valitsuse enda kõrgemaks aetava inflatsiooni tõttu ei langeks nende sektorite töötasu võrdluses keskmise palgaga.

«Lisaks rahalistele ümbertõstetele näeb Isamaa oma alternatiivses eelarves ette ka riigikogu suuniste andmise valitsusele. Kuigi ministrid oma sõnades näivad arvavad vastupidist, on riigikogu valitsuse tööandja, mitte vastupidi. Seetõttu soovime valitsuselt selgeid signaale nii elektri varustuskindluse ja stabiilse hinna tagamiseks kui ka tegevuskava praeguse demograafilise kriisi ületamiseks. Iga praegu astumata jäänud samm võimendab probleeme meie rahvusriigi tulevikus,» ütles Solman.

Isamaa alternatiivne riigieelarve on leitav SIIT

Tagasi üles