Erakondade reitingud: Reformierakond kaotas nädalaga toetust

Reformierakonna esimees Kristen Michal. Foto: Mihkel Maripuu

Ühiskonnauuringute instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös valminud küsitlusest selgub, et Reformierakond kaotas nädalaga toetust, liidrina jätkab Isamaa. 

Viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 29,2 protseenti, Reformierakonda 18,4 protsenti ja Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda 13,9 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Liidrikohal jätkab Isamaa, kelle toetus on sügiskuudel püsinud suhteliselt stabiilne. Teisel kohal oleva Reformierakonna toetus langes nädalaga 1,2 protsendipunkti võrra. Kolmandal kohal olevate Sotsiaaldemokraatide toetus nädalaga ei muutunud. Isamaa edu Reformierakonna ees on 10,8 protsendipunkti ning sotsid jäävad Reformierakonnast 4,5 protsendipunkti kaugusele.

Esikolmikule järgnevad Keskerakond toetusega 13,4 protsenti ja EKRE toetusega 12,5 protsenti, Parempoolsed 5 protsenti ning Eesti 200 toetusega 4 protsenti.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 36,3 protsenti ning opositsioonierakondi 55,1 protsenti vastajatest.

Kord kuus küsitakse lisaks erakondlikule eelistusele vastajatelt arvamust valitsuse ja peaministri tegevuse kohta. Viimaste tulemuste põhjal arvab 26 protsenti vastajatest, et valitsus teeb oma tööd väga hästi või pigem hästi ning 67 protsenti vastajatest, et valitsus teeb oma tööd pigem halvasti või väga halvasti. 23 protsenti vastajatest kiidab heaks, kuid 45 protsenti vastajatest ei kiida heaks seda, kuidas Kristen Michal saab oma tööga peaministrina hakkama. 32 protsenti vastajatest ütles peaministri tööga hakkama saamise kohta «Ei oska öelda».

Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kaasprofessor Martin Mölder ütles, et erakondade toetusnumbrid püsivad jätkuvalt pigem stabiilsed ning viimased nädalad suuremaid muutusi kaasa ei ole toonud.

«Liidrina jätkab Isamaa, kelle reiting on hetkel natuke enam kui 29 protsenti. Isamaale järgneb Reformierakond, kelle nelja nädala keskmine toetus võrreldes eelmise nädalaga on küll natuke enam kui protsendipunkti võrra vähenenud, kuid kes siiski on juba mitmendat kuud võrdlemisi stabiilselt kuni paari protsendipunktiga 20 protsendi all,» märkis Mölder.

«Reformierakonnale järgnevad sotsiaaldemokraadid 13,9 protsendi, Keskerakond 13,4 protsendi ja EKRE 12,5 protsendi toetusega. Nende kolme erakonna toetus on viimased kuu aega olnud peaaegu võrdne. Valimiskünnise piiril on sel nädalal näha ka Parempoolseid, kelle nelja nädala keskmine toetus on praegu ümardatult 5 protsenti. Kui suve lõpuks olid nad selgelt valimiskünnise alla langenud, siis viimase kuu jooksul on nad tasahilju oma reitingut parandanud ning see on peaaegu toonud nad taaskord Riigikogu kohtadele pretendeerivate erakondade hulka. Selliste erakondade seast on aga jätkuvalt väljas Eesti 200, kelle kandepind on viimastel nädalatel pigem kergelt nõrgenenud,» ütles Mölder.

Mölder lisas, et kui riigikogu valimised peaksid toimuma praegu, saaks Isamaa 36 kohta, Reformierakond 21 kohta, Keskerakond ja Sotsiaaldemokraadid mõlemad 15 kohta ning EKRE 14 kohta. Kuna Parempoolsetel jääb künnisest murdosa protsendipunkt puudu, siis hetkel oleksid nad veel riigikogu ukse taga.

«Viimases küsitluslaines mõõdeti ka heakskiitu valitsuse ja peaministri tegevusele ning ka siin ei ole suuremaid muutusi märgata. Valijate heakskiit mõlema tegevusele püsib väga madal. Üksnes 26 protsenti valijatest arvab, et valitsus teeb oma tööd hästi ning 23 protsenti kiidab peaministri tegevuse heaks. Hinnang valitsuse ja peaministri tegevusele on püsinud väga madal alates 2023. aasta valimistest ning sellele peagi järgnenud Kaja Kallase idavedude skandaalist. Märkimisväärne osa valijatest - 32 protsenti - ei oska hetkel peaministri tegevusele oma hinnangut veel anda. See näitab, et suur osa valijatest on jätkuvalt peaminister Michali tegevuse osas äraootaval seisukohal. Nende hulk on viimase paari kuu jooksul küll vähenenud, kuid peaministrile see head pole tõotanud. Pigem on selliseid valijad asunud tema suhtes kriitilisele seisukohale,» rääkis Mölder.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 30. septembrist 28. oktoobrini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti kodanikku.