Tallinna busside uus teekond ajab linnarahva segadusse ja tekitab tuska

Lasnamäel Priisle kaupluse peatuses bussi oodanud proua nurises, et varem läksid lennujaama 65 ja 49, nüüd on alles ainult number 13. Foto: Tairo Lutter

Poolteist nädalat tagasi muudeti paljude Tallinna busside marsruute. Käisime Lasnamäe ja Mustamäe elanikelt küsimas, kuidas ümberkorraldustega rahul ollakse ja kuidas see neid mõjutab.

Priisle kaupluse peatuses bussi oodanud Lasnamäe elanik Galina kurtis, et nüüd ta ei tea, milline buss kus on. «Kõikjal on suur segadus. Vanad liinid olid tuttavamad, me teadsime kõiki peatusi, aga nüüd peame uuesti harjuma. Praegu ei lähe ükski buss Lidli juurde (Raadiku tänaval – toim). Varem sõitsin liinidega 54 ja 49, aga nüüd ei sõida need sinna. Eakal inimesel on raske sinna kõndida, rääkimata tagasiteest raskete kottidega.»

Tallinna Linnatranspordi ASi (TLT) juhi Kaido Padari sõnul võtabki uute liinidega harjumine aega. «Liiniplaneerijad ütlevad, et tavaliselt kulub umbes kaks kuud, enne kui selgub, kuidas uus liin toimib.»

Samas peatuses oodanud Ljudmilale ei meeldi, et muudeti bussi number 49 marsruuti. See läks lennujaamast Viimsisse. «Uus 48 ei sõida Viimsisse, vaid ainult Piritale,» nurises Ljudmila. «Mina sõitsin alati Viimsi spaasse. Kuidas ma nüüd sinna saan? Varem läksid 65 ja 49 lennujaama, nüüd on alles ainult number 13. Varem oli kaks, nüüd on üks. Teised muudatused ei ole mind mõjutanud,» ütles ta ja lisas, et muidu ei tahaks midagi muuta, bussid sõidavad normaalselt ja tihti.

Tallinnas muudeti 15 bussiliini

Alates 21. oktoobrist muudeti bussiliine nr 4, 12, 13, 26, 26A ja 49. Liidetud on bussiliinid nr 40 ja 51 ning nr 54 ja 47. Suletud on bussiliinid nr 22, 47, 51, 64 ja 65. On loodud uued liinid nr 25 ja 48.

Temaga sama meelt on Andrei: «Mulle ei meeldi need eksperimendid, see on minu jaoks ebamugav. Sõiduaeg ja sõiduplaan on muutunud, samuti mõned peatused. Ma jätaksin kõik nii, nagu oli. Inimesed on juba harjunud, miks peaks midagi muutma?»

Anonüümseks jääda soovinud eakas naine ütles, et probleemid on ilmselt noorematel, kes tööl käivad. «Aga kuna oleme pensionil... Me kõnnime rohkem,» oli ta optimistlik.

Abilinnapea annab aru

Transpordivaldkonna abilinnapea Kristjan Järvani (Isamaa, pildil) sõnul põhines liinivõrgu ajakohastamine andmeanalüüsil, kuid lõplike otsuste tegemisel võeti arvesse ka kodanike arvamusi, mida koguti septembris linnaosavalitsustes peetud koosolekutel. «Erinevalt eelmisest aastast, mil pealinna elanikud seati lihtsalt silmitsi faktidega, kaasasime Tallinna elanikud aktiivselt protsessi ja võtsime nende kommentaare arvesse,» ütles Järvan.

«Mis puutub sageli arutatud liini number 49, siis uue marsruudiga liigub buss Pirita ja Ülemiste City vahel 20 minutit kiiremini. Liinilõiku, mis ei puuduta enam Lasnamäe linnaosa, teenindab nüüd buss number 48,» selgitas Järvan. Ta lisas, et septembris, kui kavandatavaid muudatusi arutati, väljendasid paljud elanikud muret liini number 49 lihtsustamise ja uue liini number 48 pärast. «Oleme seda tagasisidet arvesse võtnud ja korrigeerisime marsruuti number 48, et lisada Kloostrimetsa tee. Lisaks on marsruuti pikendatud Gaasi tänavalt Vesse ristmikuni ja see hõlmab ka Seli rajooni. Liinile number 49 on lisatud peatus Mähe tee, samas kaotatakse Mähe tee peatuse kasutajate soovil peatus Kaasiku,» kommenteeris abilinnapea.

Mustamäe elanikud sooviksid, et buss nr 20 käiks sagedamini. Foto: Sergei Svetlov

Kogutakse allkirju

Mustamäel Magistrali keskuse lähedal asuvas Lepistiku peatuses kommenteeris naine, et suhtub muudatustesse neutraalselt: ühe päevaga ei ole võimalik aru saada, kas olukord on muutunud paremaks või halvemaks. «Liiga vara on veel järeldusi teha – kõiki liine ei kasuta kohe. Mind näiteks mõjutas liini number 13 muutmine. Ma ei ole rahul, et see teeb nii suure ringi läbi lennujaama. Varem oli mugavam. Muidu pole seni probleeme olnud,» ütles ta.

Martin kasutab ainult bussi number 20. «Selle marsruut ei ole muutunud, nii et uuendused ei ole mind mõjutanud. Siiani ei ole ma mingeid probleeme märganud. Ainuke asi on see, et ma tahaksin, et buss number 20 sõidaks sagedamini, aga põhimõtteliselt on siit, Lepistiku juurest, üsna mugav linna saada.»

Aleksander ütles, et tema sõidab peamiselt bussiga number 67 ja muudatused teda ei mõjuta. «Siiani pole probleeme olnud. Kuulsin, et 49 muudeti ja nüüd peavad mõned inimesed tööle saamiseks sõitma Lasnamäeni.»

Suhtlusvõrgustike postitustes, mis puudutavad uut liinivõrku, väljendavad inimesed enamasti rahulolematust. Näiteks Tallinna elanik Alena ütles, et eelmisel esmaspäeval kõndis tema laps koos vanema õega, kellel oli koolivaheaeg, pool tundi jalgsi spordikooli. Kooli ajal ei ole kedagi, kes teda saadaks. «Õhtul istus laps mitu tundi spordikooli juures ja ootas, kuni ma sain talle pärast tööd järele minna. Enne seda sõitis ise bussiga 65 sinna ja tagasi. Kogume allkirju, et saada tagasi buss nr 65,» kirjutas ta.

Teine anonüümne kasutaja nõudis kommentaarides, et taastataks liin number 12 endisel kujul. «Nüüd sõidan peaaegu tund aega Katleri peatusest Retke tee peatusse. Varem kestis sõit umbes 25 minutit, nüüd peaaegu tund. Tekitasid siin inimestele tühja koha peal probleemi.»

Muret kuulatakse

Abilinnapea Järvan tunnistas, et ka bussiliinide number 64 ja 65 sulgemine on tekitanud palju kõneainet. «Liini number 64 peamised kasutajad on Mustamäe elanikud, kelle jaoks ümberistumisaeg liinile number 13 kasvab vaid mõne minuti võrra. Samas saavad Väike-Õismäe, Mustamäe ja Kristiine elanikud otseühenduse Ülemistega, mis toimib kogu päeva, ka nädalavahetustel, erinevalt liinidest number 64 ja 65, mis sõitsid ainult tööpäeviti. Liinile number 13 on lisatud peatus lennujaama juures, et Õismäe, Mustamäe ja Lasnamäe elanikud saaksid sinna otse sõita,» põhjendas Järvan muudatuste eeliseid.

Abilinnapea Kristjan Järvan. Foto: Madis Veltman

Küsimusele, mida saavad teha inimesed, kes uute muudatustega kohe üldse rahul ei ole, vastas Järvan, et seaduse järgi võib vähemalt üks protsent hääleõiguslikest elanikest algatada kohalikes küsimustes õigusaktide vastuvõtmise, muutmise või tühistamise. «Kui petitsioon kogub nõutava arvu allkirju ja vastab seadusest tulenevatele nõuetele, võetakse petitsioonis tõstatatud küsimused menetlusse. See ei tähenda aga juba elanike arvamusi arvestades vastu võetud otsuste automaatset muutmist. Nagu juba mainitud, ei põhine otsused ainult kodanike tagasisidel, vaid ka märkimisväärse andmehulga analüüsil,» lõpetas Järvan.

Teema võib lõpetada Dmit­ri tõdemusega: «Muutsid, siis muutsid, mida me ikka teha saame. Minge lihtsalt TLT kodulehele ja vaadake sõiduplaani ja peatuste järgi, kuidas mingi buss sõidab.»